Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Internetipõhine soojussõlme juhtimine hoonetes pole mugavus, vaid vajadus

    Eesti kortermajade elanikud kulutavad oma küttekuludele oluliselt rohkem raha kui keskmine Euroopa inimene, sest meie 20 000 korrusmajast väga suur osa on remontimata ega kasuta katelde, boilerite, soojuspumpade ja ventilatsioonisüsteemide juhtimiseks kaugjuhitavat automaatikat.

    „Tänapäeval on loomulik, et igal lapsel on taskus nutitelefon, kuid omaniku rahakotti säästva kaugjuhitava soojussõlme automaatika peale ei mõelda,“ sõnab hoonete energiaprobleemide lahendaja OÜ Profener juht Aivar Paabo. Mida enam lisatakse majale tehnosüsteeme soojus- ja ventilatsiooniagregaatide näol, seda enam kasvab energiat säästvate automaatsete juhtimissüsteemide osatähtsus. „Lisaks suurepärasele  tehnoloogiale tuleb osata energiat ja selle vajadusi õigesti juhtida, sest näiteks ventilatsiooni kaudu lahkub väga palju sooja ja seda köetakse lihtsalt õhku,“ toob Paabo ühe näite.Üks kraad õhutemperatuuri vähendamist toas hoiab soojusbilansilt kokku 5%. Selleks aga, et toatemperatuuri toas ühe kraadi võrra langetada, peab sooja pealejooksu torus vähendama keskmiselt neli kraadi. Lisaks tuleb meeles pidada, et muudatuse elluviimine ehk kraadide alanemine soovitud temperatuurile torustikus võtab aega umbes kaks ööpäeva. Kuidas saab seda spetsiaalse automaatikata välja arvutada? Tõenäoliselt ei saagi, sest soojussõlme eest vastutav füüsiline inimene ei suuda reaalselt iga päev olla valmis reguleerima tehnoloogiat nii katlamajas kui ka katusel asuvates soojusvahetites, ventilatsiooniseadmetes, boilerites ja muudes seadmetes. Seega pole internetipõhine automaatika tänapäeval enam mitte mugavus, vaid vajadus.Eesti probleem on ülekütmineHoonete automatiseerimisele ja energiatõhususele spetsialiseerunud Soome kontserni Ouman Building Automation OY ekspordijuhi Mikko Mertala sõnul on Eesti kortermajade puhul probleemiks ülekütmine ja seda eriti sügiseti. Mertala elas kolm kuud Eestis, uurides kohalike elanike kütmisharjumusi, hoonete energiatõhusust ning korrusmajade kommunaalkulude optimeerimisvõimalusi.„On meeldiv, et nii paljudele Eesti inimestele läheb korda energiasääst ja nad on väga huvitatud innovatiivsetest energiasäästuvõimalustest. Väga head vastukaja on saanud Ouman spetsiaalne automaatika juhtimissüsteem Ouflex, mis seob omavahel erinevate tootjate seadmed ning aitab vältida ülekütmisest tulenevat ülemaksmist. Kuigi Eestis ei ole veel automaatika kaugjuhtimine nii populaarne kui Soomes, on meie esimesed kogemused on näidanud, et inimesed tunnetavad kiirelt küttearvete vahet,“ räägib Mertala.Miks eelistada kaugjuhtimist senisele süsteemile? „Võtmesõnaks on loomulikult kokkuhoid ja energiasääst. Füüsiliselt kohal olles suudab üks inimene teenindada korraga üht soojussõlme, kuid arvutis on maja haldajal võimalik optimeerida kõrgeid küttekulusid kas või sajal hoonel päevas,“ selgitab Mertala. „Meie programmis on kohe näha, millise temperatuuriga õhk torudesse tuleb ja sealt lahkub, millise kiirusega töötab mootor, kui mustad on filtrid, kui palju võtavad mootorid energiat, millises seadmes on probleemide korral viga või milline osa on amortiseerunud. Lisaks salvestatakse programmis kogu logi, kes viimati mida reguleeris ning millised tulemused sellel olid.“Paabo lisab, et tänu Ouflexi süsteemile on ajalugu, et majade kütteperiood algas siis, kui Tallinna Küte kütma hakkas. Täna võib küttehooaeg alata ka siis, kui jaanipäeval on vaid 10 kraadi sooja või erakordselt sooja oktoobri puhul alles novembrist.
    Inimesed tahavad olla kursis, kuhu nende raha lähebKuna analüüsivõimaluse andmine elanikele ja omanikele on olulise tähtsusega, on igale Ouflex automaatikahaldamissüsteemi kasutavale korterimaja elanikule  võimalik teha konto, kust nad saavad vaadata maja süsteemide hetkeolukorda. Sest inimestele meeldib olla kursis, kuhu nende raha läheb.Sageli ei oska uute kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ostjad nõuda reaalset tõestust, et uued seadmed on säästlikud: „Müügimehed müüvad, paigaldajad paigaldavad, aga raamatupidamises tulemus ei kajastu. Nii ei saa olla! Kui näiteks uus soojuspump on paigaldatud, peab sellest ka kasu olema ning selleks on õnneks täna olemas süsteem, mis optimeerib pidevalt ületarbimist ning energiaraiskamist. Ükski müüja ei saa tänu Ouflexile enam kaunistada oma tooteid ilusa jutuga, vaid peab lunastama kõik oma lubadused!“Oumani tegevus on orienteeritud Baltimere riikidele – eelkõige Soomele, Eestile, Poolale, Rootsile, Lätile, Leedule ja Venemaale. Müügikontorid asuvad Kempeles, Helsingis, Göteborgis, Stockholmis ja Peterburis, millele lisanduvad Soomes ja teistes riikides väljakoolitatud kohalik edasimüüjatevõrk nii väikeste ja keskmiste automaatikaettevõtete kui ka müügifirmade näol. Eestis on Oumani partneriks Profener OÜ, kellega tehakse väga tihedat koostööd keerukate energiasäästu- ja kontrolllahenduste osas. Oumani gruppi kuuluvad kolm ettevõtet: Ouman Energy Efficiency Services OY,  Ouman OEM OY ja Ouman OY. Oumani tehased asuvad Kempeles ja Kuressaares ning ettevõtte teadus- ja arenduskeskus on Soomes Raumas.
    Näited, mida oleme saavutanud tänu Ouman Ouflexile:
    Sõpruse pst. 202, Tallinn, 168 krt.- süsteem käivitati 14.11.2012. Tänaseks soojuspumbad tootnud ventileeritavast õhust korteriühistule küttesse ja tarbevette 1181 mWh sooja.Järveotsa 17, Õismäel, 60 krt.- süsteem käivitati 27.09.2012. Tänaseks soojuspumbad tootnud ventileeritavast õhust korteriühistule küttesse ja tarbevette 410 mWh sooja.Vilde 53, Tallinn, 120 krt- .- süsteem käivitati 1.01.2014. Tänaseks soojuspumbad tootnud ventileeritavast õhust korteriühistule küttesse ja tarbevette 287 mWh sooja.Roosi tee 8, Viimsi, 60 krt.- .- süsteem käivitati 10.07.2014. Tänaseks soojuspumbad tootnud ventileeritavast õhust korteriühistule küttesse ja tarbevette 53 mWh sooja.Sütiste tee 24, Tallinn, 60 krt.- süsteem käivitati 1.09.2014. Tänaseks soojuspumbad tootnud ventileeritavast õhust korteriühistule küttesse ja tarbevette 23 mWh sooja.
    Lisaks Teiste poolt tehtud objektid, mille haldus/hooldusleping on tänaseks meiega sõlmitud: Sõpruse pst. 251, Tallinn. Narvamnt19/23, Tallinn. Mahlamäe 4, Rapla jne.
    Täpsem informatsioon automaatika juhtimissüsteemi Ouflex kohta telefonil 5620 4545, e-postil [email protected] ja kodulehtedelt www.profener.ee ja www.ouman.fi. Samuti Ouman ja Profener OÜ renoveerimise koolitus- ja infokeskusest Tallinnas Sõpruse pst 202.Tere tulemast!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.