Investor Toomas: müün suure portsu aktsiatest!

See aitab piltlikult öeldes hoida püssirohu kuivana, et languse korral taas positsioone suurendama hakata. Panin konkreetse väljumisstrateegia paika lähtuvalt enda pikaajalisest strateegiast ja eesmärkidest. Selleks analüüsisin põhjalikult läbi iga üksiku positsiooni, kogu portfelli tervikuna ning vaatasin globaalset majanduskeskkonda.

Parem karta kui kahetseda

Samuti võtsin arvesse enda riskitaluvust ning varasemat kogemust. Mida päev edasi, seda enam olen päri LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanniga, kes on öelnud, et vahel on parem kolm aastat liiga vara väärtpaberid müüa ja rahasse tõmbuda kui kolm päeva liiga hilja. Eelmise kriisi ajal päästis just kiire tegutsemine mind halvimast.

Legendaarne Soome investor Seppo Saario on täheldanud, et sellistest aktsiatest, mida ei taha enam omada, saab kõige paremini lahti vastuvõetava hinnaga aasta esimestel kuudel. 60 aasta pikkune kogemus on talle tõestanud, et positiivsed ootused on kõrgel vahetult enne, kui börsiettevõte teatab eelmise aasta kasumi. Börsifirmad avaldavad lõppenud aasta majandusaruande üldjuhul veebruaris.

Aktsiate osakaal pole minu portfellis eales varem olnud nii suur kui praegu ning viimaste aastate suurem agressiivsus on end kenasti ära tasunud – ainuüksi mullu kerkis minu portfelli väärtus ligi 17% ehk üle 40 000 euro võrra. Praegu moodustab minu portfellist ligi veerandi raha – veel mõne aasta eest oli raha osakaal portfellis 50% ning sageli enamgi.

Ei pea ennast turuvõluriks

Eriti järsk on olnud minu portfelli väärtuse kasv novembris-detsembris, mil turud pistsid rallima pärast seda, kui USA presidendiks valiti Donald Trump. See käsikäes teadetega tugevnenud majandusnäitajatest on viinud Ühendriikide S&P 500 indeksi uute rekorditeni ja viimasel kauplemissessioonil jäi Dow Jonesil märgilisest 20 000 punkti piirist puudu vaid üks punkt!

Üleüldise eufooria ja sajandi ühe pikima pullituru taustal, ei pea ma end sugugi imemeheks. Kaugel sellest. Börsidel kehtib vanasõna, mis eestindatult võiks kõlada umbes nii: ära aja pulliturgu segamini tarkusega („Don’t mistake a bull market for brains“).

Niisamuti nagu kõige parema käega aktsiainvestoril on tükk tegu pikaajaliselt langustrendis turul tõusule panustades tootlust teenida, annab pulliturg ka täielikule võhikule nii mõndagi andeks.

Mõistagi ei ole piisav põhjus ühestki positsioonist lahkumiseks ainuüksi see, mis tasemel kaupleb aktsia või turg. Segi ei tohiks ajada investeerimist lühiajalise spekuleerimisega! Müügiplaani koostamisel võtsin arvesse nii üleüldist tururiski, erinevate majandussektorite riske kui ka ettevõttespetsiifilisi riske.

Sealjuures pean meeles väärtusinvesteerimise isa ja maailma säravaima investori Warren Buffetti mentori Benjamin Grahami keskseid põhimõtteid: aktsia tähendab osalust reaalses ettevõttes, mille sisemine väärtus ei sõltu aktsia hinnast; turg on pendel, mis igavesti kõigub jätkusuutmatu optimismi ning õigustamatu pessimismi vahel – intelligentne investor on realist, kes müüb optimistidele ja ostab pessimistidelt; iga investeeringu tulevikuväärtus sõltub praegusest hinnast – mida kõrgemat hinda sa maksad, seda väiksemat tootlust sa teenid.

Kõige paremani aitab vanameistri õpetuste järgi riske maandada hoidumine väärtpaberite eest ülemaksmisest ehk nn turvavaru hoidmine, hoolimata sellest, kui põnev üks või teine investeering paistab. Graham on oma möödunud sajandi keskel ilmavalgust näinud raamatus „The Intelligent Investor“ viidanud enda poolt naisteajakirjas antud soovitusele: aktsiaid tuleks valida nagu toidukaupu, mitte nagu parfüümi.

Minu plaan on alljärgnev

Eelnevat arvesse võttes on minu plaan tõsta vaba raha osakaal oma portfellis praeguselt 26% pealt ligi 40% peale. Nii nagu ostutehinguid tasub ajas hajutada, nii kavatsen ka müügitehinguid teha osade kaupa. Selleks müün esmajoones kolmandiku oma Microsofti ja Apple’i aktsiatest, poole Berkshire Hathaway aktsiatest, kaks kolmandikku Ryanairist ning kogu EXSA positsiooni. Pisut kaugemas tulevikus on kavas kriitiliselt üle vaadata ka rekordkõrgele kerkinud Leroy ning Statoili positsioonid, aga ka Balti börside aktsiad.

Kahepeale kokku moodustavad Apple’i ja Microsofti aktsiad minu portfellist enam kui neljandiku. Ei eita, et ettevõtte uus tegevjuht Satya Nadella on tehnoloogiafirma juhtimisega suurepäraselt hakkama saanud. Microsoft on Nadella juhtimise all teinud suuri investeeringuid, jõudmaks pilvetehnoloogiasektori liidrite hulka. Tulemustest on näha, et reformid kannavad vilja, sest suurim kasv tuli viimases kvartalis just pilvetehnoloogia arendamisest. On selge, et nõudlus pilvetehnoloogia järele püsib jätkuvalt suur.

Microsoft on minusugusele pikaajalisele investorile väga hea kombinatsioon – on vähe ettevõtteid, mis näitavad kasvu ja maksavad ka dividendi ning millel on tugev juhatus. See on ka põhjus, miks müün vaid kolmandiku aktsiatest. Aktsia kaupleb kõigi aegade tipus ning isegi, kui majandustulemused on jätkuvalt optimistlikud, paistab suhtarvude järgi ettevõte üsna kõrgelt hinnatud. Sestap ei näe ma aktsiale lähitulevikus ülearu suurt tõusupotentsiaali, mistõttu ei pruugi praegu võimalik saadav tulu kompenseerida võetavat riski.

Tehnoloogiasektor on riskantsem

Seda enam, et sektor ise kuulub riskantseimate sekka – heal ajal on kasv küll kiire, kuid kriisis kipuvad tehnoloogiafirmade aktsiad samuti järsemalt kukkuma. Lisaks on mul USA tehnoloogiasektorist ostunimekirjas Facebook ning Google, mille pikaajaliste väljavaadete suhtes olen samuti võrdlemisi optimistlik.

Üsna sarnastel põhjustel plaanin müüa ka kolmandiku Apple’i aktsiatest. Osa Apple’i aktsiatest müüsin juba mullu suvel, pärast kolmanda kvartali tulemusi. Apple käive ja kasum on mitmendat kvartalit olnud langustrendis ning ühtlasi oli mullu esimene majandusaasta kasumilangus pärast 2001. aastat. Ka ei ole päris selge, mida tooks ettevõttele kaasa USA ja Hiina vaheline kaubandussõda – analüütikute seas leidub nii optimiste kui ka pessimiste. Tõsiasi on aga see, et üha küpsemaks ettevõtteks saava Apple’i kasvuväljavaadetes on Hiinal oluline osa - sealt tuleb pea neljandik müügist, kasv aeglustus läinud aasta lõpus ja konkurents on karm.

Lisaks eeltoodule kordub üha enam analüüsides ja finantsmeedias üks ja sama tõdemus: haip ja elevus Apple’i toodete ümber pole enam see, mis varem. Õunafirma pole juba mõnda aega välja tulnud toodetega, mis lööks pahviks. Seda peegeldavad ka müüginumbrid.

Teisalt annan endale aru, et Apple’i edumaa konkurentide ees on endiselt suur, sest vaatamata kasumi kahanemisele on nad viimase nelja kvartaliga teenitud 45,7 miljardi dollariga USA kasumlikem firma. Apple on kasvatanud dividende, ostnud aktsiaid tagasi ning ettevõttel on vaba raha ligi 200 miljardit dollarit. Tulevikus on ettevõttel kõik eeldused, et saada igati kõbusaks dividendiaktsiaks ning erinevalt Microsoftist ei peegelda aktsia hind ülemäärast optimismi.

Keeran Buffettile selja?

Ka Berkshire Hathaway sisemine väärtus ei pruugi endiselt täiel määral aktsia hinnas peegelduda, kuid poole oma positsioonist teen rahaks sellele vaatamata. Buffetti juhitud konglomeraat on võitnud tugevalt Trumpi rallist, mis on küll aktsionäri vaatenurgast igati tore, kuid ei pruugi olla fundamentaalselt õigustatud. Trumpi presidentuuri kohta on üleüldse endiselt palju spekulatsioone ja ebaselget.

Berkshire’i aktsiad on minu jaoks tõeline pensionisammas, mida kavatsen hoida veel pikki aastaid. Sestap müüngi poole positsiooni ning vaid ühel põhjusel: et tulevikus odavamalt hinnatasemelt investeeringut taas suurendada. Kriiside ja korrektsioonide ajal on Berkshire’i aktsia ajalooliselt lühiajaliselt reageerinud üsna valuliselt ja küllap korrektsioon millalgi ka tuleb. Tõenäosus selleks kasvab iga päevaga. Hoian raha käepärast!

Ka Ryanairi kohta pole mul öelda ühtegi halba sõna – alles läinud kuul kerkis klientide arv mullusega võrreldes 20%, 9 miljonile. Lendude täituvus kasvas 94% peale. Aasta lõikes kasvas vedude hulk detsembri seisuga 15% võrra, 117 miljonile kliendile. Minu esialgne plaan oli Ryanairis ajapikku veelgi osalust suurendada juhul kui soodne ostukoht peaks tekkima.

Tõus on olnud väga kiire

Ettevõtte supertulemused ja Brexti šokist taastumine on kergitanud aktsia hinda kiiremini kui oleksin julgenud loota. Minu viimasest ostust juuni lõpus on aktsia hind kerkinud enam kui 34% ning see kaupleb ajalooliste tippude lähistel. Aktsiat lahutab analüütikute konsensuslikust 12 kuu hinnasihist 5%. Seega ei pruugi taaskord potentsiaalne võit olla väärt võimalikku kaotust.

Et lennufirmade aktsiad on kurikuulsad oma volatiilsuse poolest, kasutangi praegust optimismi, et osa kasumist koju tuua ning kaks kolmandikku positsioonist müüa, et siis taas ajapikku positsiooni suurendama asuda. Lisaks kirjeldatud tehingutele müün ka Euroopa aktsiatele panustava ETFi – selle otsuse tagamaadest saab pikemalt lugeda siit.

Olen küll muutunud viimasel ajal mõnevõrra ettevaatlikumaks, kuid see ei tähenda, et ennustaksin kohe algavat üleilmselt kollapsi. Sugugi mitte, olen pikas vaates mõõdukalt optimistlik. Analüüsin ettevõtteid ja regioone suure innuga – raha paljulubavate investeeringute tegemiseks on rõõmustavalt palju!