Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoidume jalgpallipeo järgsest rahapohmellist

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Lilleküla jalgpallistaadioni rahastamine ei ole korralikult läbi mõeldud otsus, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

    Vähem kui kahe aasta pärast algab Eesti jaoks tõenäoliselt üks olulisemaid mainekampaaniaid – EV100. Üks osa sellest on suure tõenäosusega Euroopa klubijalgpalli tippkohtumine A. Le Coq Arenal, mis peaks jõudma maailmas kümnete miljonite vaatajateni.
    Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisega kaasnevad tagajärjed võivad tuua ebameeldiva pohmelli, kui meeleolukaid kulutusi hoolega läbi ei mõelda. Ühe kehva näitena sobib sellesse konteksti Lilleküla jalgpallistaadioni laiendamine.
    Riigi sünnipäeva tähistamise ettevalmistuste koordineerimiseks on valitsus moodustanud komisjoni, mida juhib peaminister. Riigi tähtsamatest isikutest koosnev rühm peaks otsustama, mis on juubelipeoks sünnis ja mis mitte. Mis ja kes väärivad toetust ning kes jäävad sellest ilma. Kõike tuleb teha hoolikalt läbi mõeldes.
    Peaminister dirigeerib
    Kui peaminister Taavi Rõivase ettepanekul otsustas valitsus heaks kiita 5 miljoni euro eraldamise Lilleküla jalgpallistaadioni laiendamiseks, vaatas mitu spordiga tihedalt seotud inimest suure imestusega: kuidas on võimalik nii kerge käega miljoneid eurosid jagada riigi rahakotist? Hämming tabas nii Postimehe ja Eesti Päevalehe spordiajakirjanikke kui ka ettevõtjat ja spordikohtunikku Atso Matsalut.
    Rõivas ütles Lilleküla staadioni rahastamise üheks oluliseks põhjuseks, et see on võimalus Eestit maailmale tutvustada. Tegemist on justkui mainekujunduse või isegi propagandaga. Äripäeva toimetuse hinnangul leidub märksa paremaid viise Eesti kui riigi maine kujundamiseks. Tippspordi propageerimine on enamasti ära tasunud vaid pikaajaliselt. Ühe näitena võiks sobida Otepää MK-etapp, mis Eesti kunagiste tippsuusatajate najal nautis tähelepanu nii kodu- kui ka välismeedias. Kurb tõdeda, aga nüüd on murdmaasuusatamine varjusurmas.
    Lillekülasse maailma tippjalgpallureid ei saa keegi regulaarselt lubada, ei Aivar Pohlak, ei Michel Platini, ei Sepp Blatter. Seni on staarid tulnud Tallinnasse peamiselt loosi tahtel, kui pannakse paika, millised koondised hakkavad omavahel mängima.
    Millise põhimõtte järgi raha kulutatakse?
    Lilleküla staadionile 5 miljoni euro eraldamine tundub rohkem korraliku lobitöö võit ja emotsioonidele rõhumine kui ratsionaalselt läbimõeldud ja analüüsitud vajadus sporditaristu arendamiseks. Eesti Jalgpalliliidu juhi Aivar Pohlaku jaoks on 5 miljonit eurot kindlasti suurepärane uudis, kuid mida peaksid selles valguses mõtlema ülejäänud, kes jäävad kõrvale? Me ei mõtle pelgalt teisi spordist, vaid kogu Eestist. Kui eesmärk on edendada siinset kultuuri ja loomemajandust, tuleks alustada koduste probleemide lahendamisega.
    Ei tundu mõistuspärane, kui kergekäeliselt üritatakse osta välismeedia tähelepanu loetud tundideks. Samal ajal ütleb veel valitsus, et rahvusringhäälingule ei leidu 650 000 eurot nädalatepikkusteks spordi otseülekanneteks, ei olümpiamängudeks ega jalgpalli EMiks.
    Valitsus võiks teada anda riigi sünnipäevapeo eesmärgid ja eelarve. Siis saaksime täpsemalt teada, kas peo oluline osa on peamiselt emotsioon või kasutatakse maksumaksja raha pragmaatiliselt. Iga kulutatud euro võiks ikkagi midagi ka tagasi tuua.
    Eesti peaks 100 aasta täitumisel mõtlema eelkõige sellele, kuidas saaks jätkusuutlikkust tugevdada. Selle põhjalt on ka oluliselt lihtsam näidata teistele, et meie senised saavutused väärivad muu maailma tähelepanu ja võivad paljudele olla eeskujuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.