Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoidume jalgpallipeo järgsest rahapohmellist

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Lilleküla jalgpallistaadioni rahastamine ei ole korralikult läbi mõeldud otsus, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

    Vähem kui kahe aasta pärast algab Eesti jaoks tõenäoliselt üks olulisemaid mainekampaaniaid – EV100. Üks osa sellest on suure tõenäosusega Euroopa klubijalgpalli tippkohtumine A. Le Coq Arenal, mis peaks jõudma maailmas kümnete miljonite vaatajateni.
    Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisega kaasnevad tagajärjed võivad tuua ebameeldiva pohmelli, kui meeleolukaid kulutusi hoolega läbi ei mõelda. Ühe kehva näitena sobib sellesse konteksti Lilleküla jalgpallistaadioni laiendamine.
    Riigi sünnipäeva tähistamise ettevalmistuste koordineerimiseks on valitsus moodustanud komisjoni, mida juhib peaminister. Riigi tähtsamatest isikutest koosnev rühm peaks otsustama, mis on juubelipeoks sünnis ja mis mitte. Mis ja kes väärivad toetust ning kes jäävad sellest ilma. Kõike tuleb teha hoolikalt läbi mõeldes.
    Peaminister dirigeerib
    Kui peaminister Taavi Rõivase ettepanekul otsustas valitsus heaks kiita 5 miljoni euro eraldamise Lilleküla jalgpallistaadioni laiendamiseks, vaatas mitu spordiga tihedalt seotud inimest suure imestusega: kuidas on võimalik nii kerge käega miljoneid eurosid jagada riigi rahakotist? Hämming tabas nii Postimehe ja Eesti Päevalehe spordiajakirjanikke kui ka ettevõtjat ja spordikohtunikku Atso Matsalut.
    Rõivas ütles Lilleküla staadioni rahastamise üheks oluliseks põhjuseks, et see on võimalus Eestit maailmale tutvustada. Tegemist on justkui mainekujunduse või isegi propagandaga. Äripäeva toimetuse hinnangul leidub märksa paremaid viise Eesti kui riigi maine kujundamiseks. Tippspordi propageerimine on enamasti ära tasunud vaid pikaajaliselt. Ühe näitena võiks sobida Otepää MK-etapp, mis Eesti kunagiste tippsuusatajate najal nautis tähelepanu nii kodu- kui ka välismeedias. Kurb tõdeda, aga nüüd on murdmaasuusatamine varjusurmas.
    Lillekülasse maailma tippjalgpallureid ei saa keegi regulaarselt lubada, ei Aivar Pohlak, ei Michel Platini, ei Sepp Blatter. Seni on staarid tulnud Tallinnasse peamiselt loosi tahtel, kui pannakse paika, millised koondised hakkavad omavahel mängima.
    Millise põhimõtte järgi raha kulutatakse?
    Lilleküla staadionile 5 miljoni euro eraldamine tundub rohkem korraliku lobitöö võit ja emotsioonidele rõhumine kui ratsionaalselt läbimõeldud ja analüüsitud vajadus sporditaristu arendamiseks. Eesti Jalgpalliliidu juhi Aivar Pohlaku jaoks on 5 miljonit eurot kindlasti suurepärane uudis, kuid mida peaksid selles valguses mõtlema ülejäänud, kes jäävad kõrvale? Me ei mõtle pelgalt teisi spordist, vaid kogu Eestist. Kui eesmärk on edendada siinset kultuuri ja loomemajandust, tuleks alustada koduste probleemide lahendamisega.
    Ei tundu mõistuspärane, kui kergekäeliselt üritatakse osta välismeedia tähelepanu loetud tundideks. Samal ajal ütleb veel valitsus, et rahvusringhäälingule ei leidu 650 000 eurot nädalatepikkusteks spordi otseülekanneteks, ei olümpiamängudeks ega jalgpalli EMiks.
    Valitsus võiks teada anda riigi sünnipäevapeo eesmärgid ja eelarve. Siis saaksime täpsemalt teada, kas peo oluline osa on peamiselt emotsioon või kasutatakse maksumaksja raha pragmaatiliselt. Iga kulutatud euro võiks ikkagi midagi ka tagasi tuua.
    Eesti peaks 100 aasta täitumisel mõtlema eelkõige sellele, kuidas saaks jätkusuutlikkust tugevdada. Selle põhjalt on ka oluliselt lihtsam näidata teistele, et meie senised saavutused väärivad muu maailma tähelepanu ja võivad paljudele olla eeskujuks.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Liina Maria Lepik: eestlase konflikt – muudkui kripeldab, kuigi teised imetlevad
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Enefit Greeniga kaubeldi rohkem kui teiste aktsiatega kokku
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti neljapäeval kokku 3165 tehingut ning kogukäive ulatus peaaegu 3 miljoni euroni. Tallinna Vesi tõstab hindu ja Joakim J. Helenius omandas üle 50% osaluse Nordic Fibreboardis.
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti neljapäeval kokku 3165 tehingut ning kogukäive ulatus peaaegu 3 miljoni euroni. Tallinna Vesi tõstab hindu ja Joakim J. Helenius omandas üle 50% osaluse Nordic Fibreboardis.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: itaallasest talumees leidis Eestist naise ja hea ärivõimaluse
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Valitsus saadab lisaeelarve parlamenti uuel nädalal
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Leedu valitsus kavatseb ajutist pangamaksu pikendada Mullu koguti 250 miljonit
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.