Äripäev • 30. oktoober 2015 kell 4:00

Eesti riigi suur saladus tuli päevavalgele

Juhtkiri  

Tänane Äripäev avalikustab Eesti riigi ühe suurema saladuse: kui palju raha ja kuidas täpsemalt kulutatakse Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamiseks.

Ei, te ei lugenud valesti. Nende tänases lehes avaldatud andmete teada saamiseks kulus 26 päeva, sest juubeli korraldusmeeskond üritas eri õlekõrtest haarates kulutuste jaotust avalikkuse eest peita.

Äripäeva teeb selline käitumine murelikuks, sest riigi sünnipäeva tähistamisega seotud kulutustes ei tohiks küll olla midagi häbenemisväärset.

Juubeliürituse korraldajad põhjendasid alguses kulutuste varjamist sellega, et eelarved pole veel kinnitatud. Selline põhjendus kõlab imelikult, sest nad ei korralda enda isiklikku sünnipäeva. 2018 kulmineerivaid pidustusi korraldab valitsuskomisjon, mida juhib peaminister. Ümmarguse sünnipäeva tähistamiseks plaanitakse kulutada vähemalt 24 miljonit eurot. Avalikkusel on õigus saada teada, kuidas meie kõigi raha kulutatakse ning selle raha kulutamise otstarbekuse kohta arvamust avaldada.

Valitsus astus hiljuti juba ühe reha otsa, kui otsustas eraldada Tallinnas asuva Lilleküla jalgpallistaadioni laiendamiseks järgmise aasta riigieelarvest 5 miljonit eurot. Seda kulutust põhjendati just Eesti 100. sünnipäeva tähistamiseks korraldatava jalgpallikohtumisega. Otsus pälvis palju kriitikat, sest rahakasutus tundus ebamõistlik.

Ebamõistlike kulutuste oht

On oht, et juubelipidustuste kattevarjus tehakse ka selliseid kulutusi, milleks seni pole piisavalt veenvaid põhjendusi olnud. Riigieelarvest eri ideede tarbeks tulutult raha küsivad asutused peavad natukene rohkem ajusid liigutama ja siduma plaanitud projektid Eesti sünnipäevaga. Sünnipäeva korraldamise tuhinas võivad poliitikud unustada kaine pea ja selge silmavaate ning teha kulutusi, mida seni pole pidanud mõistlikuks.

Katse kulutuste täpset jaotust peita võib tuleneda ohust, et poliitikud tõmbavad sünnipäevakulutused kokku, et täita mõnda populistlikku lubadust. Võõra raha kulutamise kihk on poliitikutel olnud alati suur. Sügisel riigikogus arutatav järgmise aasta riigieelarve annab ka hea võimaluse populistlikke punktivõite üritada. Üheks kohaks, kust sellistele ettepanekutele katteallikaid leida, võiks saada just juubelipidustustega seotud kulutuste kärpimine.

Toimetus saab sellisest hirmust aru, aga see ei ole veel põhjus, miks peaks Eesti 100. sünnipäeva korraldajad avalikkusega pimesikku mängima. Kui on oht, et riigi juubeliga kaasnevaid ideid ei suudeta 51 riigikogu liikmele ning laiemale avalikkusele veenvalt põhjendada, siis on tegemist kehvade ideedega, millele raha kulutamisest tuleks loobuda.

Debatt kulude üle on vajalik

Selliste suurte ja üllaste projektidega on alati oht, et asjaga seotud inimesed kütavad end koos üles, kriitikameel kaob ja seetõttu ei pruugita enam näha neid karisid, mis teekonna ees seisavad.

Enne kui eelarved lukku lüüakse, tasub aga korraks kriitiliselt peeglisse vaadata ja küsida, kas seda kõike on meil ikka vaja teha. Äkki on võimalik riigile väärikalt sünnipäeva tähistada 24 miljoni euro asemel ka 20, 15 või 12 miljoni euroga? Või vastupidi, võib-olla tasub seda ainulaadset tähtpäeva kasutada veelgi jõulisemalt Eesti tutvustamiseks ning hoopis suurendada eelarvet.

Me ei oska sellele praegu vastata, sest debatt sel teemal on olnud tagasihoidlik ja uimane. Kahjuks näitasid korraldajad sünnipäevakulutuste varjamise katsega, et nad sellist debatti ka ei oota. 

Hetkel kuum