Juhan Parts, loobuge kontrollikotta pürgimast

Postimehe andmetel on Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit juba kokku leppinud, et uueks Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikojas saab endine peaminister Juhan Parts. Praegu töötab Euroopa Kontrollikoja liikmena Partsi poolt ametisse määratud Kersti Kaljulaid, kelle teine kuueaastane ametiaeg lõpeb tuleva aasta mais. Kontrollikoja moodustavad 28 liiget ehk üks liige igast liikmesriigist.

Parts on tunnistanud, et temaga on kontrollkotta asumise teemal rääkinud nii Urmas Reinsalu kui ka Sven Sester. “Minu vastus on olnudki, et jah, me võime sellest rääkida, kui asi läheb tõsisemaks. Rohkem pole meil Sesteriga juttu olnud,” ütles Parts intervjuus Eesti Päevalahele, vihjates, et lõplikku jah-sõna pole ta siiski veel öelnud. Selle asemel heitis Parts ette, et meedias on teemast tehtud lehmakauplemine. Tegelikult on aga hoopis Partsil endal lihtne võimalus teemale punkt panna teatades, et ta võtab poliitilise vastutuse.

Jah, ühelt poolt on Parts kindlasti tugev kandidaat. Ta on olnud n-ö mõlemal pool lauda: nii riigikontrolöri ametis kui ka valitsusjuhi ja liikmena eelarve koostamise juures. Teisalt, tema seitsmeaastane ametiaeg ministrina annab valusaid tagasilööke siiani. Äsja läks pankrotti Estonian Air, kes sai Partsi ministriks oleku ajal riigilt kapitalisüste ja laenu kokku ligi 130 miljonit eurot, mis sisuliselt korstnasse kirjutati.

Või teine näide. Hando Sutteri juhtimisel oli Eesti Energia sunnitud külmutama kümneid miljoneid eurosid neelanud Utah’ projekti. Riigifirma kuulus aastaid Partsi haldusalasse.

On veel teadmata, milliseks kujuneb Narva elektrijaama uue põlevkiviploki lõplik hind, mille rajamise surus läbi just Parts. ETV “Pealtnägija” avaldatud dokumentide põhjal tehti seda puudulikele andmetele tuginedes ning korraldatud ehitushange oli juriidiliselt ebakorrektne. Lisaks kritiseeris investeeringu tasuvust riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, kelle sõnul ei suudeta uues jaamas piisavalt odavat elektrit toota ja seega võivad uued plokid enamiku ajast lihtsalt seista.

Probleemide loetelu saab jätkata: konflikt EASis, kantsler Marika Priske ja Nordeconi kriminaalasi, suutmatus murda Tallinna Sadama klikki ja maanteeameti lustireisid, mis sundisid ametis läbi viima suurpuhastuse.

Muidugi võib öelda, et vastutab kogu valitsus, kuid ideed tõi lauale ikkagi majandusminister.

Tõsise küsimärgi tema sobivuse kohta tõstatavad aga Partsi viimased väljaütlemised Estonian Airi teemadel, milles ta ei näe Eesti ametnikel, ettevõtte juhtidel ega ka endal mingit süüd ning otsib vigu hoopis Euroopa Komisjonis. Euroopa “superaudiitori” pilk võiks olla ausam. On ju Euroopa Kontrollikoja ülesanne teha kindlaks, kas Euroopa Liidu eelarvet on korrektselt täidetud ning ELi vahendeid kasutatud seaduslikult ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega kooskõlas olevalt. Praegu on aeg endale tuhka pähe raputada.

Sammul oleks ka üks suur pluss Partsi enda jaoks, sest teda saaks tuua vigade tunnistamise eeskujuks. Kui ta teataks ise oma kandidatuuri taandamisest seoses esile tulnud vigadega, avaneks tal suurepärane võimalus tulevikus veel kõrgelt lennata. Kas siis poliitiku, ametniku või hoopis mingis teises ametis, polegi enam oluline.