Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Juhan Parts, loobuge kontrollikotta pürgimast

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäeva hinnangul on pikaaegsel majandusministril ja IRLi juhtpoliitikul Juhan Partsil hea võimalus näidata kõrget taset, võtta poliitiline vastutus ja loobuda kandideerimast Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikotta.

    Postimehe andmetel on Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit juba kokku leppinud, et uueks Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikojas saab endine peaminister Juhan Parts. Praegu töötab Euroopa Kontrollikoja liikmena Partsi poolt ametisse määratud Kersti Kaljulaid, kelle teine kuueaastane ametiaeg lõpeb tuleva aasta mais. Kontrollikoja moodustavad 28 liiget ehk üks liige igast liikmesriigist.
    Parts on tunnistanud, et temaga on kontrollkotta asumise teemal rääkinud nii Urmas Reinsalu kui ka Sven Sester. “Minu vastus on olnudki, et jah, me võime sellest rääkida, kui asi läheb tõsisemaks. Rohkem pole meil Sesteriga juttu olnud,” ütles Parts intervjuus Eesti Päevalahele, vihjates, et lõplikku jah-sõna pole ta siiski veel öelnud. Selle asemel heitis Parts ette, et meedias on teemast tehtud lehmakauplemine. Tegelikult on aga hoopis Partsil endal lihtne võimalus teemale punkt panna teatades, et ta võtab poliitilise vastutuse.
    Tugev kandidaat, aga palju ämbreid
    Jah, ühelt poolt on Parts kindlasti tugev kandidaat. Ta on olnud n-ö mõlemal pool lauda: nii riigikontrolöri ametis kui ka valitsusjuhi ja liikmena eelarve koostamise juures. Teisalt, tema seitsmeaastane ametiaeg ministrina annab valusaid tagasilööke siiani. Äsja läks pankrotti Estonian Air, kes sai Partsi ministriks oleku ajal riigilt kapitalisüste ja laenu kokku ligi 130 miljonit eurot, mis sisuliselt korstnasse kirjutati.
    Või teine näide. Hando Sutteri juhtimisel oli Eesti Energia sunnitud külmutama kümneid miljoneid eurosid neelanud Utah’ projekti. Riigifirma kuulus aastaid Partsi haldusalasse.
    On veel teadmata, milliseks kujuneb Narva elektrijaama uue põlevkiviploki lõplik hind, mille rajamise surus läbi just Parts. ETV “Pealtnägija” avaldatud dokumentide põhjal tehti seda puudulikele andmetele tuginedes ning korraldatud ehitushange oli juriidiliselt ebakorrektne. Lisaks kritiseeris investeeringu tasuvust riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, kelle sõnul ei suudeta uues jaamas piisavalt odavat elektrit toota ja seega võivad uued plokid enamiku ajast lihtsalt seista.
    Probleemide loetelu saab jätkata: konflikt EASis, kantsler Marika Priske ja Nordeconi kriminaalasi, suutmatus murda Tallinna Sadama klikki ja maanteeameti lustireisid, mis sundisid ametis läbi viima suurpuhastuse.
    Vigu tuleks tunnistada
    Muidugi võib öelda, et vastutab kogu valitsus, kuid ideed tõi lauale ikkagi majandusminister.
    Tõsise küsimärgi tema sobivuse kohta tõstatavad aga Partsi viimased väljaütlemised Estonian Airi teemadel, milles ta ei näe Eesti ametnikel, ettevõtte juhtidel ega ka endal mingit süüd ning otsib vigu hoopis Euroopa Komisjonis. Euroopa “superaudiitori” pilk võiks olla ausam. On ju Euroopa Kontrollikoja ülesanne teha kindlaks, kas Euroopa Liidu eelarvet on korrektselt täidetud ning ELi vahendeid kasutatud seaduslikult ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega kooskõlas olevalt. Praegu on aeg endale tuhka pähe raputada.
    Sammul oleks ka üks suur pluss Partsi enda jaoks, sest teda saaks tuua vigade tunnistamise eeskujuks. Kui ta teataks ise oma kandidatuuri taandamisest seoses esile tulnud vigadega, avaneks tal suurepärane võimalus tulevikus veel kõrgelt lennata. Kas siis poliitiku, ametniku või hoopis mingis teises ametis, polegi enam oluline.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.