Kas tööaja vabamaks laskmine toob kaose?

Kui Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisler eile oma kolumni eestlaslikust tuimast rügamisest Äripäeva veebi üles riputas, ei osanud ta aimatagi, et see sotsiaalmeedias sellise tuule tiibade alla saab. Inimesed jagasid ja kommenteerisid seda Facebookis, arvamustoimetaja sai palju kiitvaid kirju. Midagi puudutas inimesi väga selles loos, mis kutsus üles keskenduma töö juures istutud tundide asemel tulemusele.

Mõte, et töö juures viibitud aja asemel tuleb arvestada tulemust, pole ju uus, aga lugejate reaktsioonist võib järeldada, et päriselus see ei tööta. Äripäev soovitab kõigil tippjuhtidel ja firmaomanikel endalt ausalt küsida, kas nad hindavad tegelikult ka tulemust või jälgivad siiski pigem n-ö tagumikutunde. Kui sa liiga täpselt tead, millal üks või teine töötaja eelmisel päeval kontorist lahkus, siis oled keskendunud valedele asjadele.

Töö juures oldud aeg on lihtsalt kontrollitav ja mõõdetav, aga võib-olla kirjutab just see varem lahkunud töötaja hiljem õhtul kodus pärast spordiklubis või kinos käimist lõpuni projekti, mis ettevõttele kõvasti kasumit toob. Või vastab teisest ajavööndist saabunud töömeilidele või tegeleb turundusega sotsiaalmeedias, kus õhtuti on enim publikut.Töö iseloom on praeguseks ajas nii palju muutunud, et rangelt 9-17 töötamine pole paljudes valdkondades enam põhjendatud. Pealegi on palju uuringuid, mis ütlevad, et kaheksa tundi järjest pole keegi võimeline intensiivselt peaga töötama, lisaks on eri inimesed produktiivsed eri aegadel.

Loomulikult on ka palju ameteid, kus töö tähendabki paikapandud ajavahemikus konkreetses kohasolekut. Suur osa teenindussektorist ei saa lubada endale suhtumist, et mul täna kell 15 pole enam tuju kliente teenindada, lähen parem jalutama. Samuti oleks terve mõistuse ja töösisekorraeeskirjade vastane tehasetöölise lahkumine liini äärest enne vahetuse lõppu.Lisaprobleem on ka loomupärased logardid. Töötajad, kes üritavad oma elu mööda saata, tehes tööd nii vähe kui võimalik. Nutikamad neist on muide alati 9-17 kohal, aga asjad võtavad nende käes alati kaua aega. Kiiresti üleantud projekt tähendab ju uute tööülesannete saamist.

Töötajate ajakasutuse vabamaks laskmine võib olla paljude tööandjate jaoks hirmutav. Kas varakult tühjenev kontor tähendab tegemata jäävat tööd? Ei pruugi. Juba aastaid on uuenduslikult tööajale lähenenud jaanuari alguses Eestisse laienenud Netflix. Nimelt saavad ettevõtte töötajad alates 2004 võtta nii palju puhkusepäevi, kui nad on soovinud. Neil on vabadus valida, millal tööle ilmuvad, millal jõudeaja võtavad ning kui palju aega vajavad oma töölõigu ärategemiseks. Puhkuse- ega tööpäevi ei loeta. See võib tunduda hullumeelsusena, kuid reaalsus on see, et ettevõtte tulemused pole kannatada saanud, vaid on hoopis märgatavalt paranenud.

Selge see, et igas valdkonnas pole töötajatele suurema ajakasutusvabaduse andmine võimalik. Ent tasub siiski mõelda, kas minu juhitud ettevõttes ei võiks see hoopis tulemusi parandada. Seda eriti juhul, kui tahad oma firmasse meelitada innovaatilisi isemõtlejaid, kellele sedasorti töökultuur võiks olla korralikuks motivatsiooniks.