Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nordica, numbrid lauale!

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Nordica keeldumine majandustulemuste avaldamisest on küll kaudne, aga siiski täiesti ühemõtteline tunnistus ettevõtte kehva majandusseisu ja selle varjamise soovi kohta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Äripäeva hinnangul on maksumaksja rahaga finantseeritaval riigiettevõttel igal juhul moraalne kohustus avalikkusele oma majandusseisust aru anda, kvartaalselt vähemasti. Selleks kohustab esiteks Nordica eellase Estonian Airi kurb saatus, teiseks aga selle kahele järglasele, Nordicale (esialgu Nordic Aviation) ning Transpordi Varahaldusele osaks saanud kokku 70 miljoni eurone stardikapital. Lisaks tuleb riigiettevõttel niikuinii arvestada keskmisest suurema avaliku huviga.
    Läks lahti üks suur umbluu
    Avatuse asemel on Nordica aga valinud umbluujutu ja puru silmaajamise. Mismoodi saab Nordica start-up olla? Riigifirma ja idufirma on nagu siga ja kägu. On arusaamatu, miks Nordica juhtkond või kommunikatsiooniosakond sellise paikapidamatu võrdluse üldse valis. Võib-olla soovist start-up’ide laia massi silmis positiivsest mainest killukene endalegi aupaisteks nihverdada?
    Äripäeva lugejatele ei ole vaja riigifirma ja start-up’i põhimõttelist erinevust meenutada: start-up’id õilmitsevad või hukkuvad erakapitali võetud riisikol, riigiettevõte aga elab maksumaksja rahast. Riik on küll ka idufirmasid toetanud, ent mõõduandev on üldjuhul ikka erakapital.
    Start-up’is ja igas eraettevõttes vastutavad omanikud ja investorid nii heade kui ka halbade otsuste eest oma naha ja karvadega. Nordica juhtidel oma raha mängus ei ole, nad on palgatöötajad. Teiseks pakub idufirma enamasti toodet või teenust, mis pole veel äriliselt tõestatud ja millel puudub varasem kliendibaas. Kah ei klapi Nordica puhul.
    Avalikkust eksitav on Nordica retoorika ka laiemalt. Ennast esitletakse üha algajana, alustajana, kellele tuleb aega anda, kannatlikkust ilmutada ja usalduskrediiti anda. Samas on keeruline mõista, mille poolest Nordica õnnetu saatusega Estonian Airisti ikkagi üldse erineb. Juriidiline keha on teine, tõsi. Aga vaevalt on riigi uuel lennufirmal põhjust pahandada nendega, kes ettevõtet endist viisi vanast harjumusest Estonian Airiks nimetavad.
    Avalikkuse kõrgendatud huvi on põhjendatud
    Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm teeb vea, kui naeruvääristab teemapüstitust, mille poolest Nordica Estonian Airist erineb. See on põhimõtteline ja õigustatud küsimus, mis vajab konkreetset ja põhendatud vastust. Kui äriplaanist rääkida ei taheta, siis on ainus loogiline järeldus, et seda plaani pole olemaski.  Ning see, et avalikkusega oma käekäigust ehk siis majandustulemustest rääkida ei soovita, tekitab paratamatult kahtluse, et hädadki on vanad: raha saab otsa, ja varsti on jälle uut vaja sisse pumbata. Veel veebruaris lubas Nordic Aviationi juhatuse liige Erik Sakkov tulemuste avalikustamist märtsi lõpuks. Tänaseks on ta valevorstiks tehtud.
    Tõsi küll, rangelt võttes seadus kvartaalseid tulemusi avaldama ei kohusta. Ka Estonian Airil ei olnud seda kohustust, aga kõrgendatud avalikkuse huvi tõttu seda lõpupoole siiski tehti. Nordica käekäigu suhtes on avalikkuse kõrgendatud huvi ilmselge ja põhjendatud, sest riigifirma elab maksumaksja raha peal ja tema juriidilise eellane suri pikka aega kestnud piinarikkasse tõppe, mille tekkimise eelsoodumus on Nordicale geenidega kaasa antud.
    Kui Nordica soovib näidata, et tal keelatud riigiabi ligitõmbamise sündroomi ei esine ja tervis on ka muude näitajate poolest korras, siis tuleb majandustulemused kord kvartalis avalikuks teha, lõpetada see start-up’i umbluu ajamine ja meedia täisrääkimine udujutuga. Lööge numbrid letti, las me vaatame ise. Mudu ei jää meil muud üle kui kahtlustada, et teil on meie eest midagi varjata.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.