Äripäev • 17. november 2016
Jaga lugu:

Lahing robotiga. Kes jääb ellu?

Foto: Anti Veermaa

Riik peab hakkama otsima lahendust, kuidas töökoormuse liikumine inimeselt masinale ei muudaks senist maksusüsteemi aegunuks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Äripäev kirjutas hiljuti, kuidas keegi pole valmis robotite ja tehisintellektiga kaasnevate probleemide tulekuks. Firmad rõõmustavad robotite kasutamisest saadava tulu üle, aga töökohti pole robotitele valmis loovutama ei riigijuhid ega töötajad.

Äripäeva toimetuse meelest peab ka uus valitsus tuleviku vaadates mõtlema robotite võimalikule maksustamisele. Kui arvestada demograafiliste muutuste ning tehnoloogia arengu kiirust, siis senise tempo jätkudes tuleks hakata otsima lahendust, kuidas töökoormuse liikumine inimeselt masinale ei muudaks senist maksusüsteemi aegunuks.

Praegu ilmestab palgaralli täpselt, kui kitsas käes on tööjõuga. Tööjõuprobleem ei kimbuta vaid sektoreid, kuhu otsitakse kõrgepalgalist ja nn ajudega töötajat. Head töötajat ei leia ka valdkonnad, kus nõuded on leebemad. Võim nihkub iga päevaga rohkem töötajale, kuna tööandja ei taha inimesest ilma jääda. Inimese väärtus kasvab iga päevaga.

Robot nõuab vähem

Samas töötaja võimu suurenemise ajal otsib ettevõtja lahendust, kuidas kasvavale palgakulule tõmmata pidurit ja samal ajal hoida organisatsiooni edasi tõhusana. Vaadatakse rohkem automatiseerimise poole. Robot, kes ei vaja valgust, motivatsiooni ega puhkepausi, tundub märksa parem töötaja kui inimene. Seetõttu võikski kulu kokkuhoiu nimel aina rohkem inimese senist tööd anda masinale.

Samas ettevõtja, kes asendab inimese masinaga, aga inimesele uut tööd ei paku, vähendab ka riigi maksutulu. Maksutulu vähenemisega seab riik end raskemasse seisu, kui ei püüa seda reguleerida. Tuleb hakata suurendama toetavate teenuste hulka. Seetõttu tasubki mõelda, kuidas on otstarbekas muuta töötegemisega kaasnevat maksustamist nii, et see ei lööks uppi riigi toimivust.

Äripäev pakkus paar aastat tagasi välja mõtte, et robotid võiksid hakata inimeste asemel tasuma tööjõumakse. Täpsemalt öeldes teeks seda siis tööandja. Kindlasti ei taha me ettevõtjat takistada roboteid ja masinaid kasutamast. Vastupidi: automatiseerimine julgustab ressursse ümber paigutama nii, et masin saab ära teha lihtsamad ja tüütumad tööd ning nende asemel saab inimene tegeleda asjadega, milleks seni polnud mahti. Masinate maksustamisel on oht, et robot asendatakse tagasi inimesega, küllaltki väike. Pigem automatiseerumine aeglustub ja konkurents suureneb. Parema konkurentsiga tõstame aga toodete ja teenuste kvaliteeti. Samuti suureneb maksustamise vaatenurgast võrdsus ettevõtjate vahel, kes kasutavad töötajatena inimesi ja kes kasutavad masinaid.

Võtame ettevõtja kampa

Emeriitdotsent Mari Meel esitas napp kuu tagasi üleskutse aruteluks, kuidas saaks põhimõtteliselt muuta maksusüsteemi nii, et teaduse ja tehnika areng teeks meid kõiki rikkamaks ja meie elu turvalisemaks, mitte vastupidi.

Kui tahame süsteemi muuta, siis peame hoogsalt kaasama süsteemi kasutajaid. Peame rääkima ettevõtjatega, küsima nende nõu ja arvestama nende kogemusi. Ja kui seaduste muutja ei ole veel mõne ettevõtja arvamust küsinud, siis tasub olla ka proaktiivne. Tahame või mitte, aga poliitik ei jõua kõigini. Vahel peab ise vastu minema.

Jaga lugu:
Hetkel kuum