Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Helmes ostis ennast uurimise alt vabaks

    Jaan PillesaarFoto: Andres Haabu

    Oportuniteet ei tähenda õigeksmõistmist ega seda, et tegu pole toime pandud, meenutab Äripäev Helmese vastse kokkuleppe asjus prokuratuuriga.

    Tuntud ettevõtja Jaan Pillesaare juhitav IT-firma Helmes vabanes Põhja-Regionaalhaigla juhtidele altkäemaksu andmise kahtlustusest, minnes prokuratuuriga kokkuleppele ja saavutades niimoodi kriminaalasja lõpetamise oportuniteediga. Pillesaar pidas vajalikuks teada anda, et ta ei pole ennast kuriteos süüdi tunnistanud ega tee seda ka nüüd. See viimane on tõsi siiski vaid osaliselt.
    Siiski ei tähenda oportuniteet õigeksmõistmist ega ka seda, et süütegu, mille uurimiseks kriminaalasi algatati, ei ole toime pandud. Samuti mitte seda, et inimesel või ettevõttel, kelle suhtes uurimine algatatud ja lõpetatud, ei oleks mingisugust vastutust selle teo eest, mis on olnud uurimise objektiks.
    Loomulikult ei tähenda oportuniteet ka süüdimõistmist, kuid kriminaaluurimise lõpetamine sellisel viisil tähendab, et tegu on toime pandud ja seda möönavad nii asjaosalised ise kui ka prokuratuur. Küll aga ei ole vajadust ennast avalikult süüdi tunnistada ning karistusregistrisse sellekohast märget ei lähe. Süüdistatav peab lihtsalt hüvitama tekitatud kahju, ja seda Helmes tegi – Helmes maksab riigile kriminaalasja oportuniteediga lõpetamise eest 4000 eurot, peale selle kohustus Helmese nõukogu liige Andres Kukk tasuma 2000 eurot.
    Oportuniteedi võimalust kasutatakse siis, kui avalik huvi ei ole prokuratuuri hinnangul suur ning suur ei ole ka tekitatud kahju. Selles, kas avalik huvi on suur või ei ole, langetab otsuse prokuratuur – näiteks ajakirjandus võib jääda teisele seisukohale.
    Miks seda tehakse
    Sellise kokkuleppega nõustuvad üldjuhul need süüdistatavad, kes soovivad asja kiiresti kaelast ära saada, pidades kohtuprotsessi kas mõttetuks ajakuluks, või – mõnel juhul – hinnates enese protsessist puhta nahaga väljatulemise võimalust kesiseks. Pole mõtet spekuleerida selle üle, kui suureks või väikeseks hindas Jaan Pillesaar protsessi võitmise võimalusi. Eesti Ekspressile tunnistab Pillesaar, et tema jaoks on kõige tähtsam see, et lugu saab punkti. Ka möönab ta, et protsessi jätkamine oleks Helmesele märksa kulukam kui 4000 euro tasumine riigile. Tõsiasjaks jääb aga, et oportuniteedi peale välja minnes möönsid nii Helmes kui ka prokuratuur, et tegu, mille alusel uurimine algatati, on toime pandud.
    Tegu, millest Helmese ja Põhja-Regionaalhaigla juhtumis jutt käib, on korduv pistise andmine. Pööre kõnealuses kaasuses toimus tänavu mais, kui prokuratuur teatas, et seni kannatanu rollis olnud Helmes sattus ise kriminaaluurimise alla. Prokuratuur kahtlustas, et Helmese juhatuse liikme Andres Kuke tegevus on tõlgendatav korduva pistiseandmisena. Helmes maksis nimelt kinni Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhi Tõnis Alliku ja haigla IT-juhi Marko Kilgi välisreise.
    Kriminaalasja oportuniteediga lõpetamise võimalust on kasutanud näiteks reformierakondlasest suurettevõtja Neinar Seli, kes oli 2009 kahtlustatav tulirelva padrunite edasiandmises isikule, kellel puudus vastav luba. Tookord pidi Seli riigile tasuma 13 000 krooni. Prokuratuur on aga ka oportuniteedi andmisest keeldunud näiteks keskerakondlaste Priit Toobali ja Lauri Laasi kriminaalasjas, kes olid süüdistavad jälitustegevusele kihutamises. Oportuniteedist keeldus ise viimati näiteks kirjanik Kaur Kender, kes on läbinud esimese kohtuastme õigeksmõistmisega lapsporno loomise süüdistuses.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.