• OMX Baltic0,35%301,06
  • OMX Riga−0,05%892,51
  • OMX Tallinn0,66%2 082,41
  • OMX Vilnius0,36%1 206,79
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,25%8 801,36
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,99
  • OMX Baltic0,35%301,06
  • OMX Riga−0,05%892,51
  • OMX Tallinn0,66%2 082,41
  • OMX Vilnius0,36%1 206,79
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,25%8 801,36
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,99
  • 29.10.18, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Panganduses ingleid ei ole

Tänane Äripäev kirjutab, et Danske jamad päevavalgele tirinud panga ekstöötajat Howard Wilkinsoni süüdistatakse endale vilepuhuja kaitse tahtlikus ostmises ning tegelikkuses võis ka Wilkinson ise olla ebaseaduslike või ebaeetiliste tegevustega seotud. Näiteks keeldus vilepuhuja kahtlase konto sulgemisest ning võttis vastu lubatust kallima kingituse.
Panganduses ingleid ei ole
Äripäeva hinnangul võidakse Wilkinsoni küll kahepalgelisuses süüdistada ning isegi kui ta oli seotud ebaeetilise käitumisega, on kõige tähtsam hinnata seda, kui väärtuslik on tema esitatud info. Sellegipoolest näitavad Wilkinsoni suhtes tõstatatud kahtlused, et ühegi osalise motiivid ei pruugi alati puhtad olla – nende päevavalgele toomine on tervikpildi loomiseks kindlasti vajalik.
Vilepuhujana kirjeldas Wilkinson, kuidas Eesti filiaal käitus klientidega, kes olid seotud juhtivate Vene poliitikute ja ettevõtjatega.
Inimõiguste ekspert Kari Käsper on Äripäevale öeldu kohaselt seisukohal, et vilet puhudes ei ole tähtis, kas vilepuhuja oli ise ebaseadusliku või ebaeetilise tegevusega seotud või kas tema varasem käitumine oli alati seaduslik. Kokkuvõtlikult ei pruugi tumedad motiivid välistada vilepuhujale kaitse andmist, kui ühiskond sellest laiemalt kasu saab. Danske juhtumi korral on selleks ülekaaluka avaliku huvi rahuldamine ning rahapesu lõpetamine Danske Baltikumi harus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teisalt on oht, et kui vilepuhuja tema mineviku eest vastutusele võtta, väheneb tulevikus võimalus, et ebaeetiliste seikadega silma paistnud, kuid teatud küsimuses õiglust taga ajavad isikud suuri juhtumeid avalikkuse ette tooksid. Nii muutub omakorda keerulisemaks ka selliste kuritegude avastamine. Vilepuhujate kaitsmine toimib samal põhimõttel nagu kokkuleppemenetlus, mille raames on võimalik kuriteo toime pannud isikute karistust leevendada selle eest, kui nad annavad olulist infot võtmetegelaste süüdimõistmiseks.
Analoogseid kokkuleppeid on Eestis tehtud ka varem, seda näiteks riigiprokuratuuri tasandil. Lepiti ju ka Villu Reiljaniga kokku, et kui ta on valmis tunnistama Edgar Savisaare vastu, kelle süüdistamiseks on avalik huvi suurem, ei pöörata Reiljani enda sama juhtumiga seotud pattude eest tema vangistust täitmisele. Väga erinevad juhtumid, kuid põhimõte jääb samaks – suurema kasu nimel, mis väljendub antud juhul kuriteo tagamaade võimalikult detailses väljaselgitamises, tuleb julgustada väiksemaid kahjutekitajaid neile teatavaid hüvesid pakkudes rääkima.
Vilepuhujate kaitse kasuks jääb alati rääkima aga fakt, millele viitab Äripäeva tänases loos ka Käsper. Oponendid jäävadki nende suhtes etteheiteid tegema, ka selliseid, mis osutuvad hiljem ebaõigeks ja tekitavad põhjendamatut mainekahju. Nii selgub Wilkinsonile esitatud kingituse vastuvõtmise süüdistusest, et tegelikult oli probleem hoopis kommunikatsioonis ning selle kingituse rahaline väärtus jõudis hiljem abivajajateni.
Avardab pilti
Vilepuhujate tausta põhjalik uurimine ning ka avalikkuse ette toomine on hoolimata neile antavatest karistusesoodustustest siiski tingimata vajalik. Nii selguvad kuriteo detailid täpsemini. Hoolimata sellest, et Wilkinsoni advokaat on Danske vilepuhuja suunas õhku visatud süüdistused ümber lükanud, teavad uurijad nüüd tema rolli täpsemini. Osatakse uurida vihjetes kajastuvate nimede seost Danske ja Wilkinsoniga ning kui need kinnitust leiavad, on võimalik teised eksijad vastutusele võtta. Isegi kui Wilkinson püsib puutumatuna.
Lõpuks on avalikkuse huvides ka teadmine, kuidas asjad tegelikult käisid, ning kõik ei pruugi nii olla, nagu algselt näis.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele