Kardetakse, et lätlaste käik võib Eesti aktsiisilangetuse mõju nullida ja piirikaubandus lokkab edasi. Kuid vaadakem arve. Eestis langeb alkoholiaktsiis 1. juulist 25% võrra, Lätis samal ajal ainult kange alkoholi oma 15% võrra. Kui enne oli pooleliitrise viinapudeli pealt Eestis ja Lätis makstava aktsiisi vahe (koos käibemaksuga) ERRi andmeil 1,74 eurot, siis pärast mõlemaid langetusi vaid 73 senti. Seega hinnavahe ikkagi väheneb.
Kantar Emori värske piiriüleste alkoholiostude seireuuringu andmetel on eestlaste huvi Lätist alkoholi osta tänavu võrreldes eelmise aastaga niigi vähenenud. Kui alkoholi hinnavahe mõlema langetuse järel kahaneb, siis ei saa see piirikaubanduse langustrendi kasvule pöörata ega ka mitte palju pidurdada.
On ka psühholoogiline moment. „Kui miski läheb odavamaks nii Lätis kui ka Eestis, siis on inimese psühholoogia üles ehitatud sääraselt, et Eesti elanikud tajuvad kõigepealt ikka odavnemist meie enda kodus, mitte naaberriigis. Samamoodi tajusid nad varem palju teravamalt aktsiisitõusu Eestis, mitte Lätis,“ ütleb Kantar Emori juhtekspert Aivar Voog.
Naabritega tuleb lihtsalt rääkida
Kui aga aktsiisilangetus lätlaste hoobi tõttu riigieelarvesse loodetud määral maksuraha tagasi ei too, tuleb – nagu Äripäev on korduvalt soovitanud – kavandatust rohkem püksirihma pingutada ja riigi kulusid koomale tõmmata.
Sõjalaevu ega soomusronge, mis heidutusena Eestile varasemate „sõdade“ puhul suhtelist edu tõi, me ju lätlaste vastu saatma ei hakka. Viisakas oleks naabritega lihtsalt suhelda, mida Jüri Ratas loodetavasti praegu just Brüsselis teeb. Lätlaste reaktsioonist võib ju ka selget solvumist välja lugeda, kuna ei täidetud väidetavat kokkulepet, et Läti tõstab Eestile aktsiisimäärad järele, mitte Eesti ei langeta neid.
Võib vaadata ka teistpidi: kuidas nii, et Läti valitsus on arvestanud, et Eesti kodanikud panustavad nende riigieelarvesse 100 miljonit eurot? Ja solvuvad? Muidugi on meie huvi, et Eesti kodanikud panustaksid Eesti, mitte Läti eelarvesse. Selle peale solvumine tundub tobe, et mitte öelda teeseldud, sest tegelik põhjus on ikkagi raha ja sisepoliitilise profiidi lõikamine.
Ja ärgem unustagem, et sama teeme ka meie, kui arvestame Soome turistide rahaga oma eelarves. Selles valguses võime rõõmustada, et Soome uus valitsus tõstab alkoholiaktsiisi, ehkki nende ettevõtjad on Eesti sammust häiritud. Kõik see on business as usual.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini