IKT-ettevõte Datel arendab kosmosetehnoloogiat

2018. aastal rahvusvahelisele turule toodud satelliidi andmetel baseeruva varajase hoiatussüsteemi SILLE eest on Datel pälvinud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu auhinna „Erasektori Aasta Tegu”  Foto: Datel AS

Infotehnoloogia-kommunikatsiooniettevõte Datel AS on 31. tegevusaasta jooksul andnud asendamatu panuse meie e-riigi ehitamisse ja Eesti tuntuse kasvatamisse nii era- kui ka ärisektoris. Kuna kohalikul turul on kasvule ammu sein ette tulnud, tegutsetakse aktiivselt välisriikides ning arendatakse koostöös Eesti ülikoolide ja Euroopa Kosmoseagentuuriga põnevaid ning vajalikke kosmosetehnoloogiaid.

Asutamisest peale ehk alates 11. detsembrist 1990. aastast on Datel tegutsenud infotehnoloogia ja kommunikatsiooni (IKT) vallas, jagunedes ettevõttesiseselt omakorda kolmeks divisjoniks: IT infrastruktuurilahendused, tarkvara tootmine ja arendamine ning esitlustehnika- ja multimeedialahendused. Ettevõttes töötab täna veidi üle 100 inimese. „Eesti mõistes on unikaalne, et kõik IKT valdkonna kompetentsid on koondunud ühe katuse alla, kuid selline lähenemine on osutunud edukaks ning andnud meile palju konkurentsieelist,” tõdeb Dateli juhatuse esimees Urmas Kõlli, kelle sõnul tegi ettevõte 2020. aastal 11 miljoni euro eest arendustöid. Tõtt-öelda oli võimsust ka enamaks, kuid siiagi jättis koroonaviirus oma jälje.

Kõlli sõnul mahub veidi enam kui 30. tegutsemisaasta sisse mitu majanduskriisi, millel on ettevõtlusele suur mõju. „Tänu pikaajalisele kogemusele oskasime tänases keerulises situatsioonis juba ette näha klientide käitumist. Erasektor tõmbab kriisis kiiresti mittekriitilised kulud kokku ning paneb arendustegevused riiulile. Avalik sektor samas nii valuliselt ei reageeri,” selgitab ta. „Samuti oli oodata probleeme tööjõuga – kuigi turule tuleb palju uut tööjõudu, ei ole need inimesed kahjuks meie sektori jaoks. Põhiline tõde on, et kriisile tuleb kiiresti reageerida ja ootama ei tasu jääda. Kuigi IT-sektor ei ole kõige haavatavam, reageerisime kohe jõuliselt ning suutsime mõne kuuga taastada märtsis mullusega võrreldes 40% võrra kukkunud müüginumbrid. Loomulikult aitas sellele kaasa klientide usaldus meie vastu.”

1990. aastatel oli kogu Eesti ettevõtlus nagu idufirmade loomine

Datel 1996 aastal  Foto: Datel AS

Rääkides üldisest olukorrast noores Eesti riigis 90ndatel, nendib Kõlli, et tollal oli kogu äritegevus nii-öelda „idu” ehk asju ehitati tühja koha peale, mida veel ei eksisteerinud. „Tollal oli IT-turg üldse tühi igasugusest pikemalt planeeritud tegevusest. Dateli juured algasid sellest, et tahtsime midagi ära teha, ideid oli palju ning kohati mõeldi kõigepealt pööraste ideede elluviimisele ja alles seejärel ärile. Ettevõtte loomise aluseks oli asutajate IT- ja inseneritaust – meie tuumikusse kuulusid Villem Alango, Toivo Karing ja Üllar Pauklin ning ma ise olin selleks ajaks IT-valdkonnas töötanud 1976. aastast. Mõnevõrra hiljem liitus Andres Teder. Teadsime, et digitehnoloogiad on tulnud, et jääda. Oli selge, et vaba Eesti vajab uusi võimalusi ning IT on valdkond, mis võimaldab riigi efektiivset käivitamist toetudes uutel ideedele, samuti aitab meil kiiremini maailmas oma kohta leida. Meie eesmärk on alati olnud aidata tehnoloogia abil maailma paremaks muuta ning oleme selleks igal aastal investeerinud oma käibest 4-6 protsenti teadus- ja arendustegevusse. Kui on vaja kiiremini kasvata, vaatame perspektiivikate toodete puhul sarnaselt idufirmadele lisavahendite kaasamise võimalusi.”

Just nii start-upilikult kasvavadki tootearendused täna Dateli sees. Uue arenduse turuletoomiseks ei pea olema alustav start-up nagu tavatsetakse arvata. Kõike seda saab edukalt teha ka väljakujunenud ettevõttes, ja nii me teemegi. Omamoodi pähkel on olnud ettevõtte jaoks olla sellise julguse ning kiire arengu juures pidevalt usaldusväärne ja stabiilne. Kõlli sõnul pole olemas kuulikindlat retsepti, kuid majasiseselt nähakse pidevalt vaeva, et sissetöötatud mehhanismid ei tapaks ära uusi algatusi. Võimalik on see juhi hinnangul vaid tänu sellele, et Datel on hea ettevõte heade töötajatega, kelle innovatiivsus ja uuendusmeelus pole ajaga kuhugi kadunud ning siin töötavad inimesed ei armasta rutiini. Niikaua, kuni ettevõttes on oponeerijaid, kes otsivad protseduurides ja plaanides nõrku kohti ning käivad välja pidevalt uusi ideid, püsib kogu kollektiivi vaim värske.

Dateli eduka meeskonna saladus:

  

Kosmosetehnoloogia, mis aitab vältida katastroofe

Foto: Datel AS

1994. aastal toimus Eestis üks esimese IT-valdkonna riigihankeid, mille eesmärk oli luua värskelt taasiseseisvunud Eestile riigi esimene maainfosüsteem. Datelil õnnestus see koos Siemensiga võita ning see on baasiks, et ettevõttes on väga hea ruumi- või kaardiandmetega töötamise kompetents. „Mõned aastad tagasi tuli meil majas jutuks tohutu geoinformatsiooni hulk, mis on maailmas olemas ja mida sisuliselt ei kasutata. Üks suur kogum on Euroopa Kosmoseagentuuril – neil on kümneid ümber maa lendavaid satelliite, mis salvestavad info suurtesse andmehoidlatesse. Ja nende andmetega saaks lahendada hulgaliselt erinevaid probleeme,” räägib Kõlli Dateli viimasest suuremast projektist – kosmosetehnoloogia kasutamisest inimeste hüvanguks.

Nii avastasid Dateli insenerid, et tänu juba maailmas olemasolevale informatsioonile saab hoiatada inimesi näiteks saabuvate loodusõnnetuste või infrastruktuuride purunemise eest. Kosmosest saab maapinnal olevate objektide liikumistrende ja hälbeid väga täpselt seirata – 1 millimeetrise täpsusega väga pika aja jooksul. See aitab avastada kogunenud pingeid ja energiaid nii looduslikes kui ka inimtekkelistes objektides nagu sillad, tunnelid, kaevanduspiirkonnad, gaasiväljad, tammid jne, mille ootamatu purunemine või vajumine võib olla tohutu katastroof. Samuti aitab uudne tehnoloogia avastada maalihkeid, sest inimsilm ei suuda märgata 1-2 mm maa liikumist, mis võib olla lihke tekke alguseks. 2018. aastal rahvusvahelisele turule toodud satelliidi andmetel baseeruva varajase hoiatussüsteemi SILLE eest on Datel muide juba pälvinud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu auhinna „Erasektori Aasta Tegu”.

Tehniliselt on see kõik väga keerukas – tuua suhteliselt lihtsatest andmetest välja väärtuslikud ja väga täpne informatsioon. Dateli insenerid ei kasuta seejuures pilte, vaid kosmoses paiknevate radarite andmeid. Täna on neil juba ette näidata ligi 900 pilootseiret üle maailma alates Põhjamaadest lõpetades Ühendriikide ja Jaapaniga.

Multimeedia ärisuund muutus väga aktuaalseks

Multimeedia ärisuund on Kõlli sõnul hiljuti eriti õitsema löönud äri, kus tootjad ei suuda nii palju toota, kui kliendid vajavad. „Profiseadmestikku tellides on esimene tähtaeg alles märtsis ehk kolme-nelja kuu pärast! Seoses koroonaga on paljude komponentide või pooltoodete toojate töö seisnud seoses tarneaegadega. Ent virtuaaltöö ja netikoosolekute jaoks mõeldud seadmestik ning tarkvara on täna tõeline hitt. Virtuaalkoosolekute hüppeline kasv tuli kõigile ootamatult ning eks lähiajal on kasvanud ootus kommunikatsioonisüsteemide läbilaskevõime kasvamiseks, sest virtuaaltöö on muutumas töötegemise normaalseks osaks.”

Multimeedia teiseks oluliseks pruukijaks on haridusasutused, sest igast koolist ja igast klassist peab samuti olema võimalik teha otseülekandeid ja videokoosolekuid. Eeskõndijad on selles osas olnud ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool on saanud oma koosolekusaalid sisustatud moodsate virtuaalseadmetega, hea aparatuuri ja juhtimisautomaatikaga. Abiks Datel. „Meie multimeediakliendid on nii koolid kui ettevõtted ning lisaks on meil olnud õnn võita Eesti hariduse jaoks korraldatud hanked, mis varustavad koole kiire ja kaasaegse andmeside, koht- ja wifivõrkudega. Programmis on 400 kooli ning neist pooltele on täna kaasaegne tehnoloogia paigaldatud,” ütleb Kõlli.

Mida toob tulevik meie e-riigile?

Tänase, kogu maailmas tuntud, Eesti e-riigi (e-tiigri) tekkimise eelduseks oli Kõlli sõnul, et tollal oli vähe reegleid, palju innukaid ja insenerimõtetega ettevõtteid ning oldi valmis tegema oma riigile keerukaid lahendusi soodsa hinnaga. „Seda näeb igal pool. Üks näide - tuntud lahendus X-tee, mida tehti väga suures osas õhinapõhiselt. Kusjuures tegemist ei ole mingi väikese inseneride tehtud vidina, vaid suure ja keeruka, kogu e-riigi informatsiooni koos hoidva, lahendusega. Ja mis veel - omaaegsed riigi juhid olid innovatsiooniusku. Üldiselt on IT kaasaegse riigi üks kriitiline taustsüsteemi osa ja selleks, et see meid teeniks, tuleb teda töös hoida, hooldada ja arendada. Sageli arutletakse meil, et kas tiiger magab või hakkab vanaks jääma? Kuid elu käib lainetena. Täna lood uusi teenuseid, homme pead need ülejäänuga tasakaalu viima jne. Siiski ei taju me alati rongis istudes, kui kiiresti rong muu maailma suhtes liigub. Seda, kuivõrd palju tänane e-riik meile pakub ja võimaldab, saame aru alles siis, kui satume mõnda teise riiki. Eranditult igal pool kuuleme, et sõbrad, teie elate tulevikus. Aga selleks, et meie arengutempo ei langeks, oleks vaja reeglid üle vaadata – on tekkinud liiga palju piiravaid reegleid ja instantse, mis takistavad meie riigi edasist kiiret arengut.”

Dateli tehtud tööd:

Lisaks ei saa Kõlli hinnangul riik loota, et kogu arendus tehakse ainuüksi IT abil. IT on siiski toetav funktsioon, ja see tähendab, et riigi toimimis- ja äriloogika peaksid muutuma võttes arvesse TI võimalusi. See on raske ja keeruline. Nii sisuliselt kui sageli ka poliitiliselt. Aga riigi tippjuhtkonnal tuleb leida riigimehelikkust ja otsusekindlust riigireformiks ning perspektiiviga läbi vaadata arengukavad, ametkondade rollid, redisainida riigiaparaat ja määratleda selle ülesanded vastavuses tuleviku ootustega ning seda koostöös IT-valdkonna asjatundjate ja ettevõtetega .

„Meil on kõik need aastakümned olnud väga hea meeskond ja sisekliima. Hea on töötada kolleegidega, kelle peale sa saad alati kindel olla, kes on usaldusväärsed ja õpihimulised. Meie inimesed tahavad teha asju teistmoodi, osaleda maailma arendamise mängus. Ja meil ei ole ühte lipuga eesjooksjat, vaid ergutatakse ja aidatakse üksteist ning nii tuleb ka pidevalt uusi mõtteid, plaane ja ideid. Jääb üle vaid häid mõtteid toetada ja neid ellu viia, teha lihtsalt õigeid valikuid.”

„Datelil on kolm põhiväärtust – austame ja väärtustame inimesi, teeme asju, mis muudavad maailma paremaks ja täidame oma lubadusi,” sõnab Dateli juht. „Meil on väga vähe vett vedama läinud projekte – omal initsiatiivil me polegi neid eriti katkestanud, ent päris võimatuid asju me ka ette ei võta. Piltlikult öeldes: puust elektrimootorit me projekteerima ei hakka. Üldiselt aga tuleme klientidele vastu, tehes projekti protsessi käigus vajalikud muudatused ega jäta neid hätta. Tihe koostöö ülikoolidega ja Euroopa Kosmoseagentuuriga hoiab meele värskena ja aitab leida suurepäraseid ideid klientidele. Meie edu alus on valdkonna sügav tundmine ja kompetents.”

E-Eesti üks rajajaid

Datel on oluline tegija Eesti e-riigi ajaloos, olles kaasa löönud enamike esimeste riiklike süsteemide loomises nagu maa-ameti maaregister ja aadressiandmete süsteem, Tallinna planeeringute register, rahvuslik geoinfostandard x-GIS, politsei- ja piirivalveameti kiiruskaamerate infosüsteem, X-tee ning e-riigihangete keskkond ning paljud teised. Datelil on olnud suur roll Eesti koolide kaasajastamisel ja kinode sisustamisel tehnikaga. Samuti on Datel panustanud IT-edendusprojektidesse “Vaata Maailma” ja „Tiigrihüpe” ning lisaks aitab ettevõte Tallinna Tehnikaülikooli tudengisatelliidi programmi kuldsponsorina üliõpilastel satelliite taevasse saata, et teha kosmoses neid katsetusi, mida maal ei saa teha.

Hetkel kuum