Artikkel
  • ABB – alati näoga klientide, koostööpartnerite ja töötajate poole

    Eesti ABB tegevjuht Jukka Patrikainen, Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, ABB mootorite ja generaatorite üksuse juht Antti Liedes ja ajamite tehase toonane juht Klaus Heiskanen.Foto: ABB

    Tänavu Eestis tegutsemise 30. aasta juubelit tähistav ABB soovib ka edaspidi olla Eesti tööstuse lipulaev, pakkuda nii häid tooteid ja teenuseid kui ka töökohti ja arenguvõimalusi.

    30 aasta jooksul on ABB kasvanud Eesti üheks olulisemaks suurettevõtteks, käivitanud tootmise mitmes tehases, andnud olulise panuse tööstuse elektrifitseerimisse ja automatiseerimisse ning tõstnud elektrivõrgu töökindlust. ABB on Eesti üks suuremaid eksportööre ja olulisemaid välisinvestoreid – 30 aasta jooksul on investeeritud Eestisse üle 100 miljoni euro. ABB panus välisinvestorina on pärjatud viiel korral: aastatel 2007-2009 ning 2011. aasta välisinvestori tiitliga. Lisaks on ABB valitud 2008. aastal Eesti aasta ettevõtteks.
    Edu tõid valmisolek, riskijulgus ja investeerimisvalmidus
    ABB peamine eelis Eestisse tulekul 30 aastat tagasi oli valmisolek. ABB Grupp hakkas idasuunal maad kompama juba 1980-ndate aastate lõpul, 1989. aastal tehti esimene reid ka Eestisse. Lähema paari aasta jooksul kohtuti mitmete kohapealsete võtmeisikutega, sealhulgas Harju Elektri, Eesti Energia ja Tallinna Tehnikaülikooli juhtidega. Kui Eesti 1991. aasta 20. augustil taasiseseisvus, olid ABB-l mõlemad jalad kindlalt maas ning konkurentide ees valgusaastate pikkune edumaa.
    Algusaegadel vedasid ABB Eestisse tulekut ettevõtte ühe eelkäija Paiko OY Soome üksuse juht Raimo Kaunisto ja toonane ekspordidirektor Bo Henriksson, hilisem legendaarne Eesti ABB juht 25-ks aastaks.
    31. detsembril 1991 registreeriti ABB Estonia ja uuel aastal läks töö hoogsalt käima. 14. augustil 1992 kirjutati alla ühisettevõtte ABB Harju Elekter asutamisleping, mis alustas tööd kuu aega hiljem. Kevadel 1993 avati Kosmose kino kõrval hulgimüügifirma. 1994. aastal lisandusid ettevõtte Eesti struktuuri ABB EE Service Eesti AS ja Elpec AS. Need loodi ühisettevõttena kahasse ABB ja kohalike Eesti ettevõtete vahel.
    Viie-kuue aastaga tõusis ABB komeedina Eesti ettevõtlustaevasse, kuhu on jäänud tänini. Aastatel 2001–2003 ühendati Eestis tegutsenud tehnoloogiagrupi ettevõtted vastavalt kontserni juhistele aktsiaseltsiks ABB ning jätkati kasvamist. Üheks kasvu põhjuseks oli otsus investeerida uude tööstuslinnakusse Tallinna ringtee ääres Jüris.
    Eesti ABB peamaja Jüris.Foto: Arno Mikkor
    Aastal 2002 käivitati masinatehas, tänane mootorite ja generaatorite tehas. Investeering osutus niivõrd tasuvaks, et peagi oli vaja tehast laiendada. Juba 2004. aastal oli ABB Eestis juba 500 töötajat ja otsiti uusi töökäsi. Tööjõuvajadus teravnes veelgi 2005. aastal, mil Jüris valmis tööstuselektroonika tehas, mida samuti hiljem laiendati. Uue tehase tootmine keskendus puhtalt sagedusmuunduritele.
    4. detsembril 2006 avati ka Eestit ja Soomet ühendav merekaabel Estlink, mille ehitas valmis ABB ja mis võimaldab transportida Põhjamaade elektrit Baltimaadesse. Samal aastal ületas ABB käive 1,4 miljardi krooni piiri, sellest 58 protsenti moodustas tootmine, millest omakorda 90 protsenti läks ekspordiks.
    Ent 2008. aasta teises poolses tabas ka ABB-d globaalse soojenemise asemel hoopis finantssektori globaalne jahtumine, mis sai alguse USA suuruselt neljanda investeerimispanga Lehman Brothers pankrotist. Peagi majanduskasv taastus ja investeeringud jätkusid. 2012. aastal alustati Jüris uue tootmis- ja büroohoone ehitusega, mis valmis kevadel 2013 ja millega sai lõplikult tänase näo ABB tööstus- ja innovatsioonilinnak One Campus.
    Kevadel 2017. aastal teatas ettevõtte kauaaegne juht Bo Henriksson oma kõrvaleastumisest ning siirdus väljateenitud pensionile pärast 36 tööaastat ABB-s, millest veerandsada möödus Eesti ABB juhina. Eesti ABB uueks juhiks sai Jukka Patrikainen.
    Jukka Patrikainen on Eesti ABB tegevjuht alates 2017. aasta kevadest.Foto: ABB
    Alati klientidele ja koostööpartneritele suunatud
    Tänaseks on tormilised ajad ammu seljataga ning ABB jätkab Eestis stabiilsel, kuid siiski orgaanilisel kursil, mida nõuavad maailmamajanduses toimuvad muutused ja kiire reageerimisvajadus neile. Ettevõte tegeleb nii müügi kui tootmisega kahes tehases, aga ka korrashoiu- ja äriteenuste pakkumisega elektrifitseerimise, automatiseerimise, ajamite ja robotiseerimise valdkonnas. Viimastel aastatel on ABB oluliselt investeerinud tööstusettevõtetele suunatud digilahenduste arendusse, nagu näiteks masinõppe algoritme kasutavad energiatarbimise optimeerimise lahendused ja töökindlust parandavad protsessianomaaliaid avastavad tarkvaralised tööriistad.
    ABB tegevusvaldkond on lai ning seetõttu on ka ABB klientuur lai. Eestis paikneva kahe tehase kliendid on valdavas osas välismaalt. Eestis on aga ettevõtte koostööpartnerid suuremad hulgimüügifirmad ja seadmevalmistajad, samuti tootmis- ja infrastruktuuri ettevõtted ning ehitusfirmad, kes vajavad kas ise või oma projektides elektrifitseerimise ja automatiseerimise lahendusi. ABB koostööpartnerid on sageli välja toonud ettevõtte töötajate tehnilist pädevust ja valmidust kliendi küsimusi parimal moel lahendada. Samuti on hinnatud ABB seadmete kvaliteeti ja töökindlust.
    „ABB roll Eesti majanduses ja ühiskonnas on kasvanud kogu aeg, 30 aasta jooksul on olnud meiega seotud sadu ettevõtteid ja tuhandeid inimesi,“ kinnitab ABB tegevjuht Jukka Patrikainen. „Muudatused tehnoloogiates on tähendanud ka uusi tootmisprotsesse meie partnerite jaoks. Kodumaisele turule oleme aastate jooksul toonud palju rahvusvahelisi tipptooteid, viimase paari aasta jooksul näiteks robotilahendused, transpordisegmendi elektrifitseerimislahendused, seadmete elukaare korrashoiupaketid jne.“
    „ABB roll Eestis on 30 aastaga oluliselt muutunud,“ lisab tänane staažikaim Eesti ABB töötaja, juhatuse liige ja tööstusautomaatika valdkonna juht, ligi 30 aastat ettevõttes töötanud Leho Kuusk. „Algusaastatel pakkusime Eestis läänemaailma kõrgtehnoloogilisi tooteid ja seadmeid, mis asendasid nõukogude toodangut. Praegu oleme üks Eesti suuremaid tööandjaid ja panustame mitmetesse valdkondadesse väljaspool meie otsest tegevust. ABB toodang nii Eesti tehastes kui meie pakutavad seadmed ja lahendused toetavad näiteks CO2 vähendamise eesmärke ja aitavad otseselt kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele.“
    ABB juhid näevad ettevõtte juhtrolli püsimist ka tulevikus
    „Tööstus on majanduse mootor ja seepärast on ABB roll väga oluline,“ ütleb Patrikainen. „Oleme osa rahvusvahelisest tehnoloogiarevolutsioonist ja siin Eestis valmistame ja arendame tooteid kogu maailmale. Lisaks pakume kohalikule turule tooteid ja lahendusi, mille jalajälg terve elutsükli jooksul on maailma tipptasemel.“
    „ABB on tehnoloogiafirma, meie tootearenduse fookus on koostööpartnerite jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise tegevuse tagamine ning see on üks meie peamisi rolle ka tulevikus,“ lisab Kuusk. „Teine roll on inseneeria valdkonna tutvustamine ja tähtsustamine nii noorte hulgas kui ka ühiskonnas laiemalt. Seda mitte ainult sellepärast, et meie tootearenduses ja tootmises on inseneridel oluline roll, vaid sellegipärast, et ka meie koostööpartnerid vajavad insenere, et edukad olla.“
    „Inseneride ja teistegi töötajate panus on osa rahvusvahelisest tehnoloogiamuudatusest,“ lisab Patrikainen. „Soovin, et inimeste aktiivne arendamine ja „we can, we do“-suhtumine jätkub ka tulevikus.“
    Eesti ABB tegevjuht Jukka Patrikainen ja Eesti Vabariigi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.Foto: Arno Mikkor
    Töötajate väärtustamine on oluline
    Top tööandja, atraktiivne tööandja, ihaldusväärseim tööandja, vastutustundlik ettevõte, peresõbralik tööandja – need on vaid osa kõikidest tiitlitest ja aunimetustest, mis ABB-le aastate jooksul osaks saanud.
    Esimesel tegevusaastal kümnekonna töötajaga tegutsenud ABB Eesti üksustes töötab 2022. aastal kokku üle tuhande töötaja, mis toob ettevõttele tööandjana kaasa suure vastutuse nii töötajate, nende lähedaste kui ka klientide ja koostööpartnerite ees.
    „Inimesed on ABB kõige suurem väärtus ning seetõttu on töötajate heaolu ja töötajakogemus terve töösuhte vältel meie kui tööandja jaoks väga oluline prioriteet,“ rõhutab ABB Balti riikide personalijuht Tuuliki Poom. „ABB on kolmekümne aasta jooksul kujunenud mainekaks tööandjaks, kus on väljakujunenud traditsioonid, selged protsessid, kaasaegne juhtimiskultuur ning tugev ohutuskultuur.“
    Hiljuti pälvis ABB tootmissektori eelistatuima tööandja tiitli. CV-Online’i korraldatava küsitluse tulemusena saadud tunnustuse võtsid vastu ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen ja ettevõtte Balti riikide personalijuht Tuuliki Poom.Foto: ABB
    Ettevõtte arengus mängib väga olulist rolli tugev juhtimiskultuur, mis soosib õigete inimeste värbamist õigetesse rollidesse ja toetab töötajate professionaalse arengu teekonda. ABB on vastutustundlik tööandja, kes panustab ühiskonna arengutesse ka laiemalt ning toetab nii valdkonna arengut kui ka võrdsemate võimaluste loomist ühiskonna liikmetele.
    „Tööandjana võime tunda uhkust selle üle, et meie Eesti üksuste meeskonnad on väga mitmekesiste kompetentsidega, kus töötab inimesi erinevast soost, vanusest, rahvusest ning erilaadse töökogemuse ja haridusliku taustaga,“ märgib Poom. „Selliselt erinevaid vaatenurkasid ühte meeskonda kokku koondades saame luua soodsama keskkonna innovatsiooni ja tehnoloogia arenguks. Meie inimeste töökus ja pühendumus on kujundanud Eesti ABB-st olulise partneri ABB globaalses võrgustikus ning koostööpartnerite seas. Meie Eesti üksustes on kaks suurt tehast ning muuhulgas ka mitmeid globaalseid insenerikeskusi, kes pakuvad kogu maailmas väga unikaalseid inseneriteenuseid.“
    ABB eesmärk on olnud alati toetada läbipaistva, kaasava ja konstruktiivse organisatsioonikultuuri kujundamist, et ettevõtte töötajad tunneksid end töökohal hästi, julgeksid võtta riske ning olla innovaatilised, et pakkuda parimaid teenuseid ja lahendusi.
    „Meie töötajad ise hindavad kõige enam ABB arengu- ja karjäärivõimaluste paljusust ning võimalust töötada koos tipptegijatega rahvusvahelises võrgustikus, mis annab kiire ligipääsu maailma kaasaegseimatele teadmistele ja praktikatele,“ toob Poom välja. „Sedavõrd kiirelt arenevas sektoris töötamise oluliseks eelduseks on väga hea kohanemisvõime ning julgus katsetada erinevaid lahendusi. See omakorda soosib innovaatilise keskkonna kujunemist, kus igaühel on võimalik omandada mitme aasta kogemused kõigest aastaga.“
    ABB toetab elukestvat õpet ning kaasab töötajaid teadlikult otsustusprotsessidesse ja ettevõtte tegevustesse. Paljud Eesti ABB üksuste töötajad on leidnud võimalusi teha pikaajalist karjääri ettevõttesiseselt ning töötanud aastate jooksul väga erinevates rollides. ABB on enam kui töökoht, see on teekond, kus igaühel on võimalus valida enda jaoks sobiv tempo ja soovitud suund, mille suunas kasvada ning liikuda.
    ABB tooted, teenused ja nutikad tulevikulahendused puudutavad nii täna kui ka tulevikus miljardite inimeste elusid nende endi teadmata. Koostöös teadlaste ja koostööpartneritega on ABB-l võimalus hoolida ning panustada jätkusuutlikuma tuleviku kujundamisse, et tagada ka meie järeltulevatele põlvedele parem elukeskkond.
    UNESCO maailmapärandisse kuuluv Paks Margareeta on Tallinna vanalinna pärl ja ikooniline ehitis. Pärast renoveerimist särab Paks Margareeta uhkemalt kui kunagi varem, seda paljuski tänu ABB valguslahendustele.Foto: Arno Mikkor
    Vaata ka videot siit:
    ABB on jätkuvalt globaalne tehnoloogialiider elektrifitseerimisseadmete, robootika ja ajamite, tööstusautomaatika ja elektrivõrkude alal ning pakub teenuseid tehnovõrkude, tööstuse ning transpordi ja taristu valdkonnas. Enam kui 125aastase ajalooga innovaatori ja teerajajana kujundab ABB täna tööstusliku digitaliseerimise tulevikku ning juhib energeetika- ja neljanda tööstusrevolutsiooni arenguid.

    Eesti ABB numbrites

    Asutatud 31.12.1991

    Üle 1000 töötaja

    4 tegutsemiskohta: Tallinn, Jüri, Jõhvi, Tartu

    2 tootmisüksust: mootorite ja generaatorite tehast ning ajamite tehas

    Üle 600 kliendi

    5 korda Eesti aasta välisinvestor: 2007-2009 ja 2011

    1 kord Eesti aasta ettevõte: 2008

    Rohkem kui 100 miljonit eurot investeeringuid Eestisse

Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.