Kuidas suveks alaealine tööle võtta

Rõõmu Aiandi omanik Kai Parmas (keskel) eelmisel aastal koos Facebookist leitud abiliste Alika Jeršovski ja Liisbeth Pirniga.  Foto: Andres Haabu
7. juuni 2017
Jaga lugu:

Sel aastal suvehooajaks lapsi tööle palgates tuleb ettevõtjal mõnda asja teisiti teha, näiteks on muudatusi tööajas ja tööinspektorilt nõusoleku taotlemise korras.

Alaealise töölevõtmisel on vaja läbi mõelda, mis tööd alaealistele sobivad ning mis töid alaealine teha võib. Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:

ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;ohustab alaealise kõlblust;sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;ohustab alaealise tervist töö laadi või töökeskkonna ohu tõttu.

Keelatud on töö näiteks töökohal, kus müratase on üle 80 dB, töö toimub kantserogeensete kemikaalidega, on varisemisoht, tööd tehakse mehaanilise saega jne. Peale selle on alkoholiseaduses keeld alaealisel teha tööd, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku ainult avamata pakendis alkoholiga.

Tubakaseaduse järgi on keelatud alaealist rakendada töödel, mis on seotud tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste käitlemisega.

Vanuse järgi suured erinevused

Alaealise tööle võtmisel peab arvesse võtma ka alaealise vanust ja koolikohustust. Alaealine on koolikohustuslik kuni põhikooli lõpetamiseni või 17aastaseks saamiseni. Vanusest ja koolikohustuslikkusest oleneb ka see, mida alaealine teha tohib ning milline on lubatud tööaeg.Näiteks 7–12aastasel alaealisel on lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuses. Tööandja võib 13–16aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust.

13aastaste puhul on seadusandja pidanud vajalikuks tuua välja ka loetelu, mida eeldatakse, et 13aastane teha võiks. Näiteks on lubatud põllumajandustööd, kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd ja muud kerged tööd, mis pole alaealisele keelatud.

15–17aastase mittekoolikohustusliku alaealise puhul seadus enam kergest tööst ei räägi, kuid tööandja peab alaealise tööle võtmisel arvestama piirangutega.

Tööandja peab saama nõusoleku

Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on noore enda soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja, üldjuhul ema või isa nõusolek. Nõusolek võib olla nii kirjalik kui ka suuline ning keelatud pole nõusoleku andmine tagantjärele ehk pärast noore tööle asumist.

7–14aastase lapsega töölepingu sõlmimiseks peab taotlema ka tööinspektori nõusolekut. Enne 1. juulit käib nõusoleku taotlemine vana korra järgi: tööandja peab enne alaealise tööle võtmist taotlema tööinspektori nõusolekut kirja või e-kirja teel. Taotluse allkirjastab ettevõttes volitatud isik.

Taotlus peab sisaldama näiteks alaealise ja tema esindaja kontaktandmeid, pakutavaid töötingimusi, sh andmed töösuhte kestuse, tööaja, töötasu, töökoha, tööülesannete, tööga seotud riskide ning alaealise ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõude kohta.

Kui alaealise töölevõtmne jääb juunikuusse, tasub tööinspektsioonilt üle täpsustada, mis korra alusel nõusolekut taotleda saab.

Juunikuu on üleminekuperiood ning võib-olla saab juba juunis taotleda nõusolekut lihtsustatud korras.

Tööinspektoril on õigus nõuda lisadokumentide või -andmete esitamist. Tööinspektor teeb otsuse nõusoleku andmise või andmisest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

Edaspidi piisab töötamise registrist

1. juulil jõustuva uue korra järgi peaks tööandja halduskoormus vähenema. Nimelt peab tööandja 7–14aastase alaealise töölevõtmisel vähemalt kümme tööpäeva enne lapse tööle asumist tegema töötamise registrisse kande. Töölepingu seaduse järgi tuleb tööandjal registrisse kanda ka andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta. Tehnilistel põhjustel on andmete hulk piiratud, seetõttu ei tarvitse kogu info registrisse mahtuda.

Andmed registreeritud alaealise kohta jõuavad maksuametilt tööinspektsiooni, mille järel tööinspektor kümne tööpäeva jooksul kontrollib, et tegu poleks keelatud tööga ja et töötingimused oleksid kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Ennekõike oleks mõistlik töötamise registris märkida juurde kontaktisik, kelle poole pöörduda, kui registris olevast infost ei piisa.

Tööd jätkub kauemaks

Seaduse muudatuse alusel saavad mittekoolikohustuslikud noored töötada sama kaua kui täiskasvanud ehk 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Sellegipoolest tuleb arvesse võtta näiteks seda, et alaealine ei tohi teha ületunnitööd; koolikohustuslik alaealine ei või töötada 20.00–06.00 vahelisel ajal ning mittekoolikohustuslane 22.00–06.00 vahelisel ajal. Ainult siis, kui alaealine on täiskasvanu järelevalve all ning teeb loomingulist tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal, võib ta töötada kuni südaööni.

Koolikohustusliku alaealise puhul tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et ta ei või töötada rohkem kui pool aega igal koolivaheajal ning keelatud on töötada vahetult enne koolipäeva algust.

Personali Praktik

Artikkel ilmus ajakirja Personali Praktik juuni numbris.

Ajakiri on mõeldud kõigile, kes tegelevad personalitööga. Personali Praktik hoiab kursis valdkonna infoga personalitöö valdkonnas, arengusuundumustega tööturul ja personalitöös nii Euroopa Liidus kui ka mujal.

48-leheküljeline Personali Praktik ilmub kümme korda aastas, ei ilmu juulis ja augustis.

Ajakirja peatoimetaja on personalijuhtimise ühingu PARE tegevjuht Ene Olle.

Autor: Anni Raigna, tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja

Jaga lugu:
Hetkel kuum