Restoranitest: NOA ja OKO tegijate uus restoran Nõmmel

Peakokk on Joonas Koppel, kes pole küll nii kuulus kui restoranigrupi esinägu Tõnis Siigur, kuid omajagu tuntust on kogunud temagi. Nii et kvaliteedigarantii oli uuel restoranil olemas juba enne avamist.

Kuigi napp, pakub toidukaart palju põnevust. Tandemil Siigur-Koppel on hämmastav võime ühele ja samale teemale ikka ja jälle uusi variatsioone välja mõelda. Nii meenutab ka Paju villas nii mõnigi roog varasemat, kuid ainult meenutab, mitte ei kopeeri.

Eriti meeldivad mulle mängud tomatiga. Seekord on tomat täidetud mozzarella ja pestoga, kuid näeb välja justkui äsja varre otsast nopitu, basiilikuleht värskust kinnitamas. Teine lemmik, sidrunibrüleekook oli seekord saanud kerge männiokkamaitsestuse, mis männirohelisel Nõmmel eriti kohane tundus olevat. Surf ja turf ilmus seekord pasta kujul, lõhe balansseeris osavalt küpsuse piirimail nagu ikka.

Kõige toredamaks roaks osutus eelroog nimega tursamaks ja õhik. Tursamaksa „taramasalataga“ ja ohtra riivjuustuga kaetud saiaviil näeb välja kui pikaks venitatud bolonka. Kui tundsin huvi, mis taramasalata koostisse kuulub, lühendas noor kelner selle taramasalaks ja lasi fantaasial lennata.

Kokad olla just hiljuti Indias käinud ja seal õppinud India moodi tursamaksa valmistama. Imestasin, et kuidas nende turskadega seal Indias ikka lood on, tursk ju külma vee kala. Noormees lükkas mu kõhklused ümber: turskadel on palju liike ja tegemist on põlise India roaga ning tõi näiteks tapjahai, kellele sobiksid ka meie mered, kui ta ainult Taani väinadest läbi mahuks.

Ilmselgelt puhas bluff, aga esitatud sellise enesekindlusega, nagu oleks tegemist teatri ja monotükiga. Mida muud see restoran siis ongi, kui gastronoomiline teater, suures osas pealegi improvisatsiooniline. Plaksutama just ei hakka, aga kui toit maitseb, pole ju vahet, mis maa roog see taramasalata on, India või Kreeka, nagu ma seni teadsin.

Mitte ainult roogade tundmises, vaid ka jookide pakkumises on noorel, üksnes neli kuud avatud olnud restoranil arenguruumi. Joogikaardil on kirjas ainult veinid, kuid kuna juhtusime istuma baarileti lähedal, nägin, et aeg-ajalt toimetati seal vägagi eriliste pudelitega. Ühes oli näiteks omavalmistatud kurgimahl, mida kasutati nii alkoholiga kui ka alkoholita segujookides. Mida baar pakub, selgus alles siis, kui küsima hakkasime. Aga kui poleks näinud, poleks ju osanud küsidagi, eksju? Pettumust valmistas ka dessertjookide nappus – männi tartleti juurde oskas ettekandja pakkuda vaid Jaanihanso siidrit.

Kaua renoveeritud kauni hoone sisekujundus valmistas mõningase pettumuse. Jah, ilus ja maitsekas küll, kuid põhjamaiselt jahe ja vaoshoitud. Pilkupüüdvaimaks elemendiks on disainervalgustid, igas ruumis erinev.

GOSPA restoran, Tori 2, Kuressaare, Saaremaa, august 2017Loona mõisa restoran, Loona küla, Kihelkonna vald, Saaremaa, august 2017Kohvik Retro, Lossi 5, Kuressaare, august 2017Dirhami Kalakohvik, Noarootsi vald, Dirhami, Läänemaa, juuni 2017Saku Gastropub, Rotermanni 14, Tallinn, juuni 2017