• OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
  • OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väikelaenu pakkuja paisutas käivet poole võrra

Väikelaenudele keskendunud ühisrahastusplatvorm Bondora suurendas eelmisel aastal müügitulu rohkem kui poole võrra, kuid pidi järeleandmisi tegema kasumis.
Viis aastat tagasi, 2014. aasta suvel, sai Bondora rajaja ja juht Pärtel Tomberg kinnitada ametlikult, kuidas ettevõtte müügitulu ületas kiire kasvuga 300 000 euro piiri. Nüüdseks on ettevõte müügitulus jõudnud kaheksakohalise numbrini.
  • Viis aastat tagasi, 2014. aasta suvel, sai Bondora rajaja ja juht Pärtel Tomberg kinnitada ametlikult, kuidas ettevõtte müügitulu ületas kiire kasvuga 300 000 euro piiri. Nüüdseks on ettevõte müügitulus jõudnud kaheksakohalise numbrini.
  • Foto: Meeli Küttim
Mõni aasta tagasi veel Äripäeva Palga TOPi kuulunud Bondora kasvatas 2018. aastal müügitulu eelneva aruandeaastaga võrreldes 51 protsenti, 10,3 miljoni euroni. Kasv tuli ajendatult eelkõige tootearenduste ning aktiivse turundustegevuse toel oluliselt suurenenud väljastatud laenude mahust, selgub värskelt Äripäeva Infopanka laekunud ettevõtte majandusaasta aruandest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele