Arvamus: Kreeka murede ristteel

Lisaks tohututele eelarvelistele pingutustele, mida aastaid üle oma võimete elanud Kreeka peab tegema, et riiki pankrotist päästa, on Kreekal ka sotsiaalsete probleemide rägastik, mis kiiret lahendamist ootab.

Kreeka suurimad sotsiaalpoliitilised probleemid tulenevad paljuski tema geopoliitilisest positsioonist.

Kreeka asub migratsiooni ristteedel. Aasiast, Aafrikast ja Ida-Euroopast voolab Kreekasse tohutu probleemide voog - illegaalsed immigrandid, inimkaubandus, salakaubad, narkootikumid ja relvad. Igal aastal on Kreekas menetluses 250 000 vastavasisulist kaasust. Kreekal on ka väga pikk merepiir. Koos maismaa ja 3000 saarega on see kokku 16500 kilomeetrit ehk sama palju, kui Rootsist Egiptuseni. Kreeka piir on ühtlasi ka Euroopa Liidu välispiir, mille kaitsmine on Kreekale tõsine väljakutse.

Ateenas toimunud Euroopa Kaitse- ja Julgeoleku Assamblee seminari Euroopa mereteede kaitse teemal, avas Kreeka rahvastikukaitse minister Michalis Chrysohoidis. Ta ütles: “Illegaalne migratsioon ja sellega kaasnev on Kreeka jaoks humanitaarkatastroof. Inimesed tulevad peamiselt Aasiast, Afganistanist, Pakistanist, Iraanist, Iraagist ja Aafrikast. Organiseeritud kurjategijate võrgustikud, kes neid vahendavad, ei peatu millegi ees. See on tuhandete inimeste valu iga päev, mida me tunneme. Tihti visatakse naised ja lapsed laevadelt üle parda, kust Kreeka piirivalve neid üles korjab.”

Enamik paadipõgenikest tahavad minna edasi teistesse Euroopa riikidesse ja kasutavad Kreekat ainult hüppelauana. Illegaalne sisseränne on viimase kümne aastaga kasvanud üle 1300%. Minister lisas, et Kreeka majutab iga päev 12% oma rahva arvust illegaalsete migrantidena. See on tohutu hulk inimesi, mis on täiendavaks koormaks Kreeka riigile. Osad neist integreeruvad Kreekas, aga praegune majandus- ja finantskriis teeb riigile nende vastuvõtmise äärmiselt raskeks. See toob kaasa veel suurema tööpuuduse, kuritegevuse kasvu ja sotsiaalsed probleemid.

Ka Balkanimaad on tihti vahendusriikideks. Sealtkaudu tekivad peamiselt inimkaubanduse, relva- ja narkokaubandusega seotud probleemid. Ohvrid on sageli kaitsetud naised ja lapsed. Kümned tuhanded põgenikud tulevad igal aastal läbi Türgi, keda ministri sõnul Türgi ei kontrolli ega tee midagi selleks, et migrantide läbivoolu takistada. “Oleme viimase üheksa aasta jooksul palunud Türgil 80 000 migranti tagasi võtta, aga Türgi on sellest keeldunud.  Euroopa Liit peab Türgit majanduslikult toetama, et nad ise suudaksid kontrollida oma piire ja migratsiooniprobleemidega tegeleda,” lausus minister.

70% Euroopa Liidu illegaalsest immigratsioonist leiab aset Kreekas ja sellest omakorda lõviosa tuleb läbi Türgi. Euroopa Liit peaks Kreeka arvates ühiselt Eugeenia merel kaitset tugevdama, kuna need samad probleemid valguvad läbi Kreeka edasi kõigisse Euroopa riikidesse. Somaaliast tulevad rahvavood on ministri sõnul kõige keerulisem migrantide grupp. Piraatlus ja inimkaubandus on muutunud massiliseks. Kreeka jaoks on tohutu kulu ka see, et oma väljapääsud Euroopasse sulgeda, sest need, kes on kord riiki sisse pääsenud, püüavad varem või hiljem põhja poole edasi minna. Piirivalve ja politsei tööd raskendavad keele-, humanitaarabi- ja meditsiiniabi probleemid.

Kreeka parlamendi spiiker Philippi’s Petsalnikos ütles Euroopa rahvusparlamentide esindajatele, et võitlemine illegaalse tegevusega Kreeka meredel on riigi üks peamisi prioriteete. Ometi on sellest tulenev probleemide hulk nii suur, et Kreeka ei saa nendega enam üks hakkama. “Paljud inimesed riskivad oma eluga, tulles parvedel ja kummipaatidel. Meil on vaja neid toita, anda arstiabi, leida eluase ja luua neile võimalused integreerumiseks või tagasi saata. Aga kuhu? “  Kreeka vajab hädasti koostööd ja abi teistelt Euroopa riikidelt nende valuliste probleemide lahendamisel. Murekoorem mõjutab tugevalt omakorda riigi majandust ja võimekust välislaene tagasi maksta, sest illegaalsed immigrandid toovad kaasa varimajanduse ja kuritegevuse kasvu.

Ateena tänavatel kõndides näed igal sammul inimesi, kelledest paljud on nende tegevuse ja keeleoskamatuse tõttu ilmselt samuti illegaalsed immigrandid. Mõnes mõttes näeb tänavakaubandus välja nagu meie Kadaka turg kümme aastat tagasi. Virnade kaupa kuulsate brändide koopiaid, võltskäekelli, illegaalsed heli- ja videoplaate hinnaga 15-20 krooni tükk. Peamiselt mustanahalised kaupmehed põrnitsevad murelike silmadega möödujaid ja püüavad neile olematus inglise keeles Hiinas toodetud odavat kraami pähe määrida. Mõne aasta pärast on osa neist ilmselt liikunud põhja poole ja ka Eesti peab selleks valmis olema, et meie tänavapilt immigrantide sissevoolust muutub.

Ateena tänavad on iseenesest rahulikud ja inimesed ei ela pealtnäha viletsuses, sest raha on ringluses piisavalt. Paraku liigub enamus sellest siiski mustalt ja riigikassasse laekub vähe. Elu käib oma igapäevast rada. See tähendab, et restoranis sulle ametlikku arvet ei tooda ja krediitkaarti enamasti vastu ei võeta. Või kui võetakse, küsitakse käibemaksu võrra rohkem raha. Summa kritseldatakse märkmikust rebitud valgele lehele, mida kliendile kaasa ei anta. Taksod on veel suhteliselt odavad. Sõidu alustamine maksab 15 krooni ja kilomeeter 9 krooni. Kuuldavasti tegid taksojuhid aga möödunud nädalal kahepäevase streigi, kui valitsus nõudis, et nad hakkaksid kliendile tšekke esitama. Ametlikud arved ja tšekid on väga paljudes ärides ikka veel tundmatud. Ka maju ostetakse tihti sularahas. Kui oled kord avalikku sektorisse tööle saanud, on sul eluaegne teenistus garanteeritud. Korruptsioon on ühe Eesti diplomaadi sõnul meeletu ja töötajad saavad endiselt 14 palka.

Need kõik on märgid sellest, et Kreekal võtab veel kaua aega, kuni riigikassasse ots otsaga kokkutulekuks piisavalt raha hakkaks laekuma. Aastaid on puudujääv osa kaetud lihtsalt juurde laenamisega, aga nüüd on krediidilimiit kokku jooksnud. Lõõskava päikese all pulbitseb sellegi poolest lõunamaine elu ja Ateena tänavatel ei ole rahutustest ega kriisist täna mingit märki. Küll aga peegeldub kreeklaste silmis mure ja ebakindlus tuleviku pärast.