Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jüri Pihl: vajame maksureformi

    Suutliku riigi ülalpidamiseks vajame maksureformi. Kevadistel riigikogu valimistel peavad erakonnad andma valijale selgelt teada, mille arvel finantseeritakse 2013.–2015. aastal riigieelarve kulutusi. See on ajaperiood, millal on lõppemas ennaktempos kulutatud eurotoetused ning uue perioodi toetused ei ole veel avanenud. Tuleva aasta eelarvetuludest moodustavad välisvahendid ja CO2 kvoodi müügitulud tervelt viiendiku.

    Valitsusliidu poolt oleme kuulnud aga soovi eelarvpositsiooniga kiiresti tasakaalu ja isegi ülejääki jõuda. Reformierakond tahab jätkata oma tulumaksumäära langetamisega. IRLile on ilmselt probleemi tõsidus natuke kohale jõudnud, kuidas teisiti saabki tõlgendada Tõnis Lukase ideed kehtestada haridusmaks. Hariduse maksustamisega sotsid nõus ei ole, küll aga sissetulekust sõltuva maksustamisega.
    Progresseeruv tulumaksusüsteem vastab ühiskonna õiglustundele ning on majanduse stabiliseerimise seisukohalt mõistlik, buumi ajal majandust jahutav ning kriisi ajal majandust toetav. Aga ikkagi, milline on paremerakondade vastus eelarvetulude kadumisele? Kas selleks jääbki ainult riigi haldusvõimekuse kärpimine, tasuline haridus ja tervishoid ning suurem tarbimise maksustamine?
    Vastuseid tulevale eelarveprobleemile tuleb otsida meie maksusüsteemist ja tema eripärast.
    Suuresti tulenevalt tänapäevaste riikide defitsiidiga eelarve- ja rahapoliitikast elame inflatsioonilise majanduse tingimustes. Inflatsioonilisel maailmamajandusel on kaks põhilist põhjust: riikide rahapakkumise suurendamine ning teiselt poolt pangandussektori poolne rahapakkumise suurendamine.
    Suurimaks inflatsioonimajanduse eestvedajaks on olnud muidugi Ameerika Ühendriigid oma hiiglasliku riigivõlaga, mida priskelt kasvatasid kriisi rahustamiseks mõeldud stiimulpaketid. Loomulikult on ka Euroopa riigid sama maailmamajanduse osad ning peavad samade reeglitega kaasa mängima ning kasvatavad samuti inflatsiooni oma eelarvedefitsiidiga.
    Eesti puhul on olukord teistsugune. Meie inflatsiooni tekitajaks on teised riigid ja siinsed kommertspangad. Inflatsioonimajandusest ei võida riik, vaid võidavad teised riigid ning kapital, mis on Eestisse sisse tulnud. Vastupidiselt inflatsioonimajandusega arvestavatele riikidele ei jagata meil jõukust ümber riigieelarve kaudu, vaid nn inflatsioonimaksu ehk kõrgemate hindade kaudu toidetakse kapitali ning toimub kiire kapitali akumulatsioon ja inimeste vaesumine.
    Suur osa eestimaalastest on muutunud kapitali orjaks. Maa, autod, majad ei kuulu enam inimestele, vaid pankadele. Kui vaatame aga kapitalimakse, siis näeme, et need on meil kõige madalamad Euroopas. Ja kui meenutada, et inflatsioonimajandusest ei võida meil rahvas riigi kaudu, vaid siin tegutsev kapital, siis on Eesti mittekapitali omanikud kaotanud topelt. Esiteks kannavad nad lõviosa maksukoormusest tööjõu ja tarbimismaksude tõttu ning riik ei suuda ka omalt poolt neile vastukaaluks pakkuda kvaliteetset ja odavat avalikku teenust.
    Seega saab Eestis olla ainult üks lahendus eelarve tuluprobleemile – peab tõstma kapitalimaksude osakaalu. Tuleb kehtestada ettevõtte tulumaks, automaks, kinnisvaramaks, progresseeruv tulumaks ning püüda alandada esmatarbekaupade käibemaksu, tõsta maksuvaba miinimumi, vähendada riigilõive, et lubada ka vaesematel tarbida normaalse hinnaga riigi avalikku teenust.
    Autor: Indrek Kald, Jüri Pihl
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Keskpanga protokoll rahustas USA aktsiaturud kergelt kerkima
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Kriis Ühendkuningriigi valitsuses jätkub, pannes naela langema
Hilja õhtul vallandas Ühendkuningriigi peaministri koha pärast võitlev Boris Johnson ühe võtmeministri, ehituse ja kohaliku arengu eest vastutava Michael Gove. Valuutaturg reageeris otsusele naela langemisega teiste peamiste valuutade suhtes.
Hilja õhtul vallandas Ühendkuningriigi peaministri koha pärast võitlev Boris Johnson ühe võtmeministri, ehituse ja kohaliku arengu eest vastutava Michael Gove. Valuutaturg reageeris otsusele naela langemisega teiste peamiste valuutade suhtes.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.