- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koppel: mulle võiks otsida esialgu mujalt kui kullast
Viimasel ajal olen silmitsi seisnud suhteliselt kirglike ja enesekindlate väidetega, et kulla praegune hind on mull. Enamasti kiputakse selle väite põhjenduseks tooma nii hinnatõusu kiirust kui hinnataset, kuhu praeguseks hetkeks jõutud on. Samas sarnaste, pigem emotsionaalsete argumentidega, tuli kokku puutuda ka siis, kui kullauntsi hind „alles“ tuhande dollariga flirtis – või isegi varem, kirjutab tänases Äripäevas SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Samas sarnaste, pigem emotsionaalsete argumentidega, tuli kokku puutuda ka siis, kui kullauntsi hind „alles“ tuhande dollariga flirtis – või isegi varem, kirjutab tänases Äripäevas SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Mullijutu esimeseks ja vast kaalukaimaks vastuargumendiks on täiesti objektiivne reaalsus, kus praktiliselt kõiki suuremaid arenenud riikide ausõnal baseeruvaid valuutasid ollakse vastavate keskpankade poolt aktiivselt nö. devalveerimas. Valuutade omavahelised kursid sõltuvad peamiselt sellest, kes parajasti kõige jõulisemalt oma valuutat nõrgendavat poliitikat ajab, kuid vaadeldes üldpilti, siis absoluutses kontekstis kukuvad praegu kõik suuremad (arenenud riikide) valuutad. Siinkohal on investorite loogika suisa ülimalt lihtne – raha trükkimisel teoreetilist ülempiiri ei ole, samas, kui kulla kogus on siiski füüsiliselt piiratud (kaevandatava- ehk juurde tuleva kulla kogus on võrreldes juba „maa peal“ eksisteeriva kogusega tühine).
Veel üheks argumendiks (näiteks temaatika osas paremini haritud inimeste poolt) on see, et kulda on raske hinnata, sest ei tule ju läikivalt metallilt mingit rahavoogu. Kui nüüd järgi mõelda, siis see fakt iseenesest annab ka lahenduse – kui rahavoog on null, siis võib kulda vaadelda võrdluses selliste varadega, mis seda rahavoogu annavad. Kulla omamisel on seega alternatiivkulu. Viimane pole aga kindlasti sellises kontekstis, kus intressimäärad on arenenud maailmas nullilähedased, tõsine teema. Mullist saaks rääkida siis, kui investorite laiem ring armastaks kulda palavalt ka kõrge alternatiivkulu puhul. Ka kipub üles kerkima küsimus, et miks üldse kuld? Siinkohal tuleb rääkida küll ajaloolisest traditsioonist, kuid ega ka nö. raha tekkimise aegu inimesed rumalad ei olnud.
Valiti element, mida on piiratud kogus ning mis on stabiilne. Kui nalja visata, siis gaasi kasutamine rahana poleks võimalik, mõni element süttib iseeneslikult õhuga kokkupuutel ning mõni roostetab suisa koledal kombel.
Ka võib rääkida ajaloolisest kontekstist – kui kullauntsi hinna puhul räägitakse pretsedenditutest hinnatasemetest, siis inflatsiooniga korrigeeritult ei ole see sugugi nii. Tõepoolest – hinnatase on (püsivhindades) üle 40e aasta keskmise, kuid 1980 maksis kullaunts tänastes dollarites 2400 USD/oz. Või kui võrrelda baasraha kogusega Ameerika Ühendriikides, siis praegu moodustavad USAs kullas hoitavad reservid baasrahast vaid 18%. Kulla hinna 80ndate tipu ajal moodustasid kullas hoitavad reservid baasrahast 70%. Sisuliselt oleks võidud minna tagasi kullastandardile. Ma ei hakka siinkohal kalkulatsioone selle hindamismeetodiga saadavast võimalikust kulla hinnast tegema, sest see number tunduks ulmelisena.
Seega – minu arvates on mullist asi kaugel ning kulla roll on arenevas maailmas vähemalt veidi võrreldav „kõva valuuta“ rolliga Nõukogude Liidu lõpuaegadel. Tehniliselt võib hind olla tõesti läinud liiga kiiresti ja liiga kaugele, ning see teeb võimaliku volatiilsuse suhtes ettevaatlikuks, kuid praeguses majanduspoliitilises keskkonnas on vägagi tõenäoline, et valuutad kukuvad kulla ning teiste väärismetallide suhtes edasi.
Keskpankade poliitikad ning investorite soov hajutada riske ka eri varaklasside vahel on kulla hinna käesoleval aastal tõusmas hoidnud. Allikas : Bloomberg.
Hetkel kuum
Kuld on suhteliselt selges tõusutrendis olnud juba viimased viis aastat.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele