• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,16%6 182,94
  • DOW 300,24%43 923,79
  • Nasdaq 0,18%20 309,39
  • FTSE 100−0,22%8 779,15
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,79
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,16%6 182,94
  • DOW 300,24%43 923,79
  • Nasdaq 0,18%20 309,39
  • FTSE 100−0,22%8 779,15
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,79
  • 28.01.11, 06:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ragn-Sells: tekib prügi puudus

Alates 2012-2013 kaob vajadus olmejäätmete ladestamise järele ning tuleb hakata olemasolevaid prügilaid kas sulgema või muuks otstarbeks ümber kujundama, arvab Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg,
Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) andmetel ladestati Eestis olmejäätmeid 2010. aastal 246 851 tonni ja teadaolevalt valmivad enne Iru põletustehast jäätmekütuse tehased, mis suudavad enamusega mainitud mahtudest hakkama saada.
Eeltoodu valguses puudub Eestis täielikult vajadus uute prügilate rajamise järele.  Keskkonnaseadusandlusest teame ju, et iga uus prügila peab olema kavandatud vähemalt 25 aastaks ja iga tavajäätmete prügila seadusega nõutud järelhoolde periood on 30 aastat. Samas on veel 21. juuni 2010 Keskkonnaministri meetmemäärusega „Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine Kagu-Eestisse” loodud võimalus paigutada kuni 50 miljonit krooni (3,2 miljonit eurot) maksumaksja raha minimaalselt 15% omafinantseeringu kohustusega ja peamise eesmärgiga tavajäätmete prügilate võrgustiku täiendamiseks. Asjale lisab vürtsi asjaolu, et meetmemääruse tekst on nagu valatud Polli Prügila OÜ mõõtude järgi. Kui Polli Prügila oleks nii hea ja vajalik projekt, siis võiks talle anda võimaluse vabaturu tingimustes ja ilma igasuguse abirahata ennast tõestada.
Olen nii suuliselt kui kirjalikult juhtinud keskkonnaministri tähelepanu sellele, et praeguses situatsioonis on Euroopa Liidu abirahade eraldamine uue prügila rajamiseks nii keskkonna, maksumaksja rahakoti kui avatud ärikeskkonna suhtes kuritegelik. Tegin ministrile ettepaneku tühistada kõnealune meetmemäärus, kuid see mõte ei ole veel leidnud heakskiitu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti vajab praegu oma keskkonna, rahvusvahelise maine ja avatud ärikeskkonna tagamise huvides vastutuse võtmist ja riigimeheliku otsust veel ühe prügila rajamise peatamiseks. Riigimehelikult ja vastutustundlikult võib minu pärast käituda kasvõi momendil rahaeraldamist vaagiv KIK ametnik.
Autor: Agu Remmelg, Aivar Hundimägi

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 17 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele