Kehtiv toetuste kord on suurendanud hüppeliselt nii elektri taastuvenergia tasusid, tööstuses kasutatava küttepuidu kui ka  puidust toodetava soojuse hinda. Toetused on sedavõrd  moonutanud vaba puiduturgu, et on viinud tööstusettevõtete sulgemiseni. (Pärnu Plaaditehas lõpetas tegevuse aasta peale Fortumi Pärnu koostootmisjaama käivitamist toorme kallinemise tõttu).

Suurimast toetuse saajast, Eesti Energiast, on saanud Eesti suurim küttepuidu tarbija, kes tarbib ligi 30% Eestis varutavast küttepuidust. Kõik koostootmisjaamad kokku kasutavad ligi ¾ Eestis varutavast küttepuidust.

On tähelepanuväärne, et kehtiv toetus on nii suur, et katab koostootjale suurima kuluartikli, küttepuidu, rahalise kulu praktiliselt kogu ulatuses.Säärane ülisoodne toetus säärase turuosaga tarbijate grupile moonutab  küttepuidu vaba turgu oluliselt ning piirab toetust mittesaavate äritarbijate võimalusi ning riivab nende õigusi. Eesti „roheline“ energiapoliitika muudab vaesemaks küttepuidu ja soojuse  eratarbijad ning kahandab niigi nõrgukese siseturu ostujõudu.

Taastuvenergia osakaalu kasv ületab tänaseks oluliselt Euroopa ühise kliimapoliitika raames võetud eesmärke ning senise poliitika jätkumine on riigi majandusele üheselt ülejõukäiv ja kahjulik.Seaduse muutmata jätmisel toodetaks 2020. aastal Eestis eesmärgiks võetud 25% asemel üle 50% energiast taastuvatest allikastest ning taastuvenergia (lisa)tasu jõuaks elektri hinnaga samale tasemele. Teisisõnu, kehtiva korra jätkumisel kahekordistuks elektri hind Eestis 2020. aastaks taastuvenergia tasu komponendi tõttu.

Eesti Mööblitootjate Liit toetab MKM koostatud seaduseelnõud ja julgustab Riigikogu jõustama toetusi vähendavad muudatused ministeeriumi poolt plaanitust kuus kuud varem, 2012.a 1. juulist, mis stabiliseeriks soojuse hinna juba 2012/2013 küttehoojaks kõigile puiduga kütvatele era- ja kaugkütet kasutatavatele soojatarbijatele.