Kreeka ja Portugal pole konkurentsivõimet parandanud

OMX Baltic−0,39%320,02
OMX Riga0,76%971,57
OMX Tallinn−0,73%2 232,27
OMX Vilnius−0,24%1 509,04
S&P 500−0,25%7 651,54
DOW 30−0,86%50 906,05
Nasdaq 0,24%26 861,06
FTSE 100−0,29%10 606
Nikkei 2252,86%68 660,57
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,39

OMX Baltic−0,39%320,02
OMX Riga0,76%971,57
OMX Tallinn−0,73%2 232,27
OMX Vilnius−0,24%1 509,04
S&P 500−0,25%7 651,54
DOW 30−0,86%50 906,05
Nasdaq 0,24%26 861,06
FTSE 100−0,29%10 606
Nikkei 2252,86%68 660,57
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,39

Märkimisväärse välissurve mõjul teevad euroala kriisiriigid lõpuks valusaid kärpeid eelarvetes. Palku vähendatakse ja avaliku sektori töötajaid koondatakse, et vähendada uut laenusummat talutavale tasemele. Sellele vaatamata ei ole Kreeka ja Portugali konkurentsivõime paranemas, kirjutab Müncheni Ülikooli professor Hans-Werner Sinn.

Hans-Werner Sinn

Viimased Eurostati andmed isetoodetud kaupade hinnaindeksist ei näita üldse kriisiriikide suundumust reaalse devaluatsiooni suunas. Kuid reaalne väärtuse vähendamine oma eurokonkurentide suhtes on ainuke viis taastada kriisiriikide konkurentsivõime. Ka tööjõukulude alandamine tõstab konkurentsivõimet vaid siis, kui see avaldub tegelikus hinnalanguses.

2010. aastal lonkis inflatsioon mõnedes kriisiriikides euroala konkurentide inflatsiooni järel. Kuid 2011. aasta viimased kolm kvartalit näitavad juba teistsugust pilti: hinnatase Portugalis ja Kreekas jäi sisuliselt aasta jooksul muutumatuks, Itaalias ja Hispaanias tõusis pisut. Ainult Iirimaa on jätkanud kiire deflatsiooni teed, kus hinnad langesid 2,2%. Kokku on Iirimaa odavnenud viie aastaga võrreldes euroala konkurentidega 15% võrra.

Sisemine devalveerimine tasub end ära. Kui 2008. aastal oli Iirimaa jooksevkonto puudujääk 5,6% SKPst, ootab Euroopa Komisjon, et 2011. aastal oli see 0,7% ülejäägis. Iirimaa võlgneb suure pöörde oma tõhusale ekspordisektorile. Seevastu Kreeka on tugeva importlobi mõju all.

See on Euroopa Liidu subsiidiumide mõju, mis ajas ettevõtjaid järgnema lihtsale rahale impordisektoris. Nüüd on needsamad importöörid igasuguse deflatsiooni põhjustava poliitika vastu, mis muudaks Kreeka nõudluse välismaiselt sisemaise vastu. Kuna Kreeka jooksevkonto puudujääk SKPsse oli kolm korda suurem kui Iirimaal, peaks Kreeka edu saavutamiseks alandama hindu umbes poole võrra. On mõeldamatu, et Kreeka suudab seda eurotsooni raames ilma laiaulatuslike sotsisaalrahutusteta.

Kriisiriikidele, kes ei taha võtta enda kanda hindade alandamist, tuleks anda võimalus lahkuda euroalalt ajutiselt kas või selleks, et devalveerida hindu ja võlgu. Teisisõnu peaksid nad võtma euro sabati, nagu tegi ettepaneku USA ökonomist Kenneth Rogoff.

Kreeka ja Portugal pole konkurentsivõimet parandanud

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised