• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,00%6 198,01
  • DOW 300,00%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 100−0,2%8 767,74
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,00%6 198,01
  • DOW 300,00%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 100−0,2%8 767,74
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,76
  • 08.07.12, 09:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laenud suurendavad efektiivsust

Riiki võiks juhtida nagu ettevõtet, kus mõistatakse raha väärtust, leiab Capital Advisorsi partner Hendrik Roosna.
Riigil on raha vähe ja olemasolevat kulutatakse, mõistmata selle väärtust. Eelarves piisava summa puudumisel lükatakse investeering edasi või jäetakse üldse tegemata. Teisalt on surve eelarve võimalikult täpselt ära täita. See ajendab aasta lõpu osturallisid, mille käigus kulutatakse raha jäägitult ära. Selline süsteem ei soosi mõistlikku majandamist.
Finantsinstrumendi kaasamisel, olgu selleks laen, liising või võlakiri, tunneb finantseerija alati huvi, milleks raha kasutatakse, ja langetab saadud info baasil otsuse, kas usub projekti või mitte. Kui soodustaksime riigiasutuste laenu võtmist teatud mõistliku määrani, aitaks vähendada ka liigset kulutamist. Tuleb ju asutuse juhil plaani põhjendada ja tasuvust tõestada finantseerivale osapoolele.Riigiasutustel võiks lubada lihtsamalt eelarvevahendeid kulude ja investeeringute ridadel ümber tõsta, et vältida aasta lõpu kulutamist. Nii ei tekiks olukorda, kus säästliku majandamist karistatakse eelarve vähendamisega. Samuti võiks läbi mõelda põhimõtted, milliste investeeringute tegemisel eelistatakse oma raha kasutamist ja milliste puhul mitte. Tänane süsteem, kus iga ametnik teeb ise, kuidas oskab, on väikeriigile liiga kulukas.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riiki võiks juhtida pigem nagu ettevõtet, kus mõistatakse raha väärtust ja panustatakse kiiremale arengule. Ettevõte, mis põhimõtteliselt kohustusi ei võta, ei arene üldjuhul stabiilses majanduskeskkonnas nii kiiresti kui laenu kaasav konkurent. Finantsinstrumentide kasutamine annab suurema investeerimissvõime. Riigiasutuste sisseharjunud käitumist vaadates jääb mulje, et ametnikud ei mõista raha väärtust piisavalt, sageli jääb puudu neil parimate otsuste langetamiseks vajalikke teadmisi ja motivatsiooni. Laenu on otstarbekas võtta siis, kui on selleks hea plaan ja võimalus, mitte siis, kui muud enam üle ei jää.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele