• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laenud suurendavad efektiivsust

    Riiki võiks juhtida nagu ettevõtet, kus mõistatakse raha väärtust, leiab Capital Advisorsi partner Hendrik Roosna.

    Riigil on raha vähe ja olemasolevat kulutatakse, mõistmata selle väärtust. Eelarves piisava summa puudumisel lükatakse investeering edasi või jäetakse üldse tegemata. Teisalt on surve eelarve võimalikult täpselt ära täita. See ajendab aasta lõpu osturallisid, mille käigus kulutatakse raha jäägitult ära. Selline süsteem ei soosi mõistlikku majandamist.
    Finantsinstrumendi kaasamisel, olgu selleks laen, liising või võlakiri, tunneb finantseerija alati huvi, milleks raha kasutatakse, ja langetab saadud info baasil otsuse, kas usub projekti või mitte. Kui soodustaksime riigiasutuste laenu võtmist teatud mõistliku määrani, aitaks vähendada ka liigset kulutamist. Tuleb ju asutuse juhil plaani põhjendada ja tasuvust tõestada finantseerivale osapoolele.Riigiasutustel võiks lubada lihtsamalt eelarvevahendeid kulude ja investeeringute ridadel ümber tõsta, et vältida aasta lõpu kulutamist. Nii ei tekiks olukorda, kus säästliku majandamist karistatakse eelarve vähendamisega. Samuti võiks läbi mõelda põhimõtted, milliste investeeringute tegemisel eelistatakse oma raha kasutamist ja milliste puhul mitte. Tänane süsteem, kus iga ametnik teeb ise, kuidas oskab, on väikeriigile liiga kulukas.
    Riiki võiks juhtida pigem nagu ettevõtet, kus mõistatakse raha väärtust ja panustatakse kiiremale arengule. Ettevõte, mis põhimõtteliselt kohustusi ei võta, ei arene üldjuhul stabiilses majanduskeskkonnas nii kiiresti kui laenu kaasav konkurent. Finantsinstrumentide kasutamine annab suurema investeerimissvõime. Riigiasutuste sisseharjunud käitumist vaadates jääb mulje, et ametnikud ei mõista raha väärtust piisavalt, sageli jääb puudu neil parimate otsuste langetamiseks vajalikke teadmisi ja motivatsiooni. Laenu on otstarbekas võtta siis, kui on selleks hea plaan ja võimalus, mitte siis, kui muud enam üle ei jää.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.