• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,35%8 812,37
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,89
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,35%8 812,37
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,89
  • 16.08.12, 06:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ÄP: hoiame Rootsile pöialt

Äripäev soovitab juhtkirjas jälgida Rootsi debatti majanduse ergutamise teemal, ent ei pea mõttekaks meil endil stimuleerimise teed minna.
Rootsis on alanud debatt võimaliku suunamuutuse üle majanduspoliitikas: senise kärpimise asemel on kavas kaaluda asumist majanduse ergutamise teele.
Äripäeva meelest tasub Eestil rootslaste diskussiooni tähelepanelikult jälgida ning rõõmu tunda, kui nende kavatsusi kroonib edu. Kuna Rootsi on Eesti olulisemaid kaubanduspartnereid, siis on nende hea käekäik meile igal juhul kasulik. Kui neil läheb hästi, suureneb oluliselt tõenäosusus, et hästi läheb ka meil.
Rootsi eeskujul kohe ka ise majandust stimuleerima asuda Äripäev Eesti riigil siiski ei soovita. Ehkki meil on kahtlemata seni kasutamata potentsiaali pikaajalise stabiilse majanduskasvu alusmüüri ladumisel, on põhimõte iseenesest lihtne: riigi ülesanne on tagada vaba ja aus konkurents ning teha ettevõtluskeskkond võimalikult soodsaks, kõige muuga saavad ettevõtjad ise hakkama.

Artikkel jätkub pärast reklaami

 Rootsi kavatseb investeerida peamiselt infrastruktuuri ja teadusesse, andes endale sealjuures aru, et liigset kulutamist ei saa riik endale lubada vaatamata sellele, et selle aasta teise kvartali majanduskasv on olnud tublisti parem kui oodati. Ka meie võiksime mõelda, missugused võiksid olla head tootlust ja stabiilset kasumit tõotavad investeeringud, mida Eesti riik kaaluda võiks, sest vajalikud karmid kärped on ju tehtud.
Kas on ehk õige aeg pühkida tolm pikemat aega kõneks olnud, ent viimasel ajal päevakorrast maha vajuma kippunud projektilt, näiteks Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine, Saaremaa silla rajamine või Tallinna Linnahalli renoveerimine? Nii mõnegi ebarealistliku projekti suhtes on elu juba omad korrektiivid teinud, nii läks ERRi ja kunstiakadeemia uue majaga. Eurorahast ilma jäänud Eesti Rahva Muuseumi valmisehitamise mõttekuses olemasoleva projekti järgi Eesti riigi, täpsemalt kultuurkapitali rahaga oleme kahelnud.
Majandust ergutama kutsutud ja seatud institutsioonide, näiteks EASi ja Arengufondi tegevusse suhtub Äripäev kriitiliselt: esimene on aja jooksul kaldunud ülearu palju kulutama iseenda ülalpidamisele, teine jälle olnud liiga aldis kaasa kõikuma poliitiliste tõmbetuultega.
Majanduse arengu seisukohalt oleks toetuste jagamise asemel hoopis rohkem kasu sellest, kui inimestele ja ettevõtetele jääb kätte rohkem raha, millega mõistlikult toimetada. Mida suurem on investeerimisalti vaba raha hulk ning kindlustunne vabal turul tegutseda, seda paremini on riik oma ülesande ettevõtluse stimuleerijana täitnud.
Rootsi suunamuutus viitab sellele, et kasinuse ja kärpimise vahekord vajab üha uut mõtestamist. Teravapilgulisemad analüütikud on juba mõne aja eest mõistnud, et kasinus ja kärped ei pruugi sugugi vastuolus olla, vaid hoopis täiendavad teineteist. Tuleva aasta eelarvet plaanib Rootsi ülejäägiga, sama on lubanud Eestigi rahandusminister. Ent Rootsi plaanidel tasub silma peal hoida ka kärbete all ägiseval Kreekal ja Hispaanial. Paljas kärpimine kasvu ei too – mida kiiremini ja otsustavamalt tegutsevad hätta sattunud riigid majanduskasvu taastamise nimel, seda parem nii konkreetsetele riikidele kui ka kogu Euroopale.
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele