- OMX Baltic−0,58%300,53
- OMX Riga0,07%894
- OMX Tallinn−0,35%2 073,78
- OMX Vilnius0,04%1 201,54
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,22%8 804,28
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,58%300,53
- OMX Riga0,07%894
- OMX Tallinn−0,35%2 073,78
- OMX Vilnius0,04%1 201,54
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,22%8 804,28
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: tulumaksu asemele varamaks?
Varamaksul on tulumaksu ees mõni oluline eelis, mistõttu peab Äripäev mõttekaks algatada diskussioon tulumaksu asendamise üle varamaksuga.
OECD paneb Eestile ette kehtestada varamaks, nähes selles Eesti maksusüsteemi kõige valutuma tasakaalustamise võimalust. Varamaksud on Eestis nimelt praegu OECD riikidest kõige madalamad.
Alustavale ettevõtjale on varamaks kindlasti kasulikum kui praegune kõrge sotsiaalmaks ja tulumaks, st suuremad maksuväljaminekud tulevad alles siis, kui ta on n-ö jalad maha saanud. Teiseks, kui riigil on varamaksu näol stabiiline tuluallikas olemas, siis võimaldab see tööjõumakse vähendada ning osutub sellega positiivseks teguriks uute töökohtade loomisel. See on vaieldamatult meeltmööda nii ettevõtjale kui ka tervele ühiskonnale. Kolmandaks, praegused pikalt kirutud liiga kõrged tööjõumaksud on majandusele ja ettevõtjale kindlasti kahjulikumad kui mõeldav varamaks.
Riigi seisukohast aga on varamaks tulumaksust eeldatavasti tublisti kindlam sissetulekuallikas, sest kinnisvara juba maksude optimeerimise eesmärgil ühest riigist teise transportida ei saa, st maksupettused väheneksid. Viimaks, inimene, kelle vara asub Eestis, kasutab nii või teisiti Eesti riigi pakutavaid teenuseid, mistõttu võib olla õigustatud pigem vara, mitte tulu maksustamine.
Samas liigub Eesti just OECD soovitustele vastupidises suunas: maamaks, praegu ainsana kehtiv varamaks, on kadumas, auto- ja kinnisvaramaksuidee ei ole Eestis kuigi tõsiselt võetavana kõne all olnudki ning Tallinna paadimaks läks hingusele enne, kui õigupoolest laekuma jõudis hakata. Samal ajal on tõusnud aktsiisid ehk suurenenud kaudne maksustamine. Mis on hea selles mõttes, et neile, kes aktsiisi alla käivad tooteid vähem tarbivad, jääb kätte rohkem raha, mida oma äranägemise järgi tarvitada. Riigikassa seisukohalt on see aga pigem halb, sest tuleb kulutada ressursse aktsiisi alla käivate kaupade salakaubanduse tõkestamisele.
Varamaksu vastu räägib tõsiasi, et vara kogusuuruse hindamine võib osutuda keeruliseks ja kulukaks. Teisalt, Eesti e-suutlikkuse juures ei peaks seda ülesannet endale siiski üle jõu käivaks pidama, pigem vastupidi. Ka ei pruugi varamaks osutuda ajas kuigi paindlikuks ega suuta küllaldaselt arvesse võtta vara väärtuse muutumist ajas. Tänase maamaksu näide tõendab ilmekalt, et liiga rigiidsed maksud ei õigusta ennast. Üleüldise varamaksu vastu kõneleb ka lähiriikide kogemus: varamaksu kaotamise teed on läinud nii Soome kui ka Rootsi, eesmärgid olid mõlemal juhul sarnased: suurendada inimeste ostujõudu ja kindlustada kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet.
Varamaksu vastu kõneleb ka asjaga paratamatult kaasas käib poliitiline värving: parempoolsed erakonnad selle teemaga ei flirdiks, küll aga võiks see kõne alla tulla keskerakondlaste või sotside valitsuse ajal. Kindlasti leidub ka varamaksust kõrvalehoidmise võimalusi, lätlased näiteks eelistavad oma luksusautosid Eestis registreerida.
Põhiküsimus ei peaks aga mitte olema see, kuidas olemasolemaid väärtusi paremini maksustada ehk ümber jagada, vaid see, kuidas rikkust juurde luua.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele