• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: arstid ajutiselt sunnismaiseks

    Esmaspäeva hommikul kell 8 kavatsevad meditsiinitöötajad alustada streiki. Kui streigist endast kirjutasime kahe nädala eest ilmunud juhtkirjas, siis täna tahame murda tabu, et arstid peavad saama nn tasuta hariduse ning ühiskonnal ei ole õigust neilt raha tagasi nõuda.

    Äripäev on vastupidist meelt. Eestil on sisuliselt kaks võimalust: kas rakendada arstidele sundaega ja lahkumisel õpperaha tagasi nõuda. (Tehku viimast siis üliõpilane ise või tema uus tööandja välismaal.) Või kehtestada algusest peale tasuline õpe.
    Ühe arsti väljaõpetamiseks kulub palju aega ja raha. Kuus aastat esialgset arstiõpet Tartus maksab ligi 45 000 eurot ning kui sellele lisada veel kolm kuni viis aastat residentuuri võib ühe eriarsti koolitamiseks kuluda vähemalt 100 000 eurot, aga tõenäoliselt veelgi rohkem maksumaksjate raha. 
    Praegu toimub tervishoius aga sisuliselt sihitu avaliku raha põletamine lausa kahest otsast. Ühiskond maksab suuri summasid, et arste välja koolitada. Koolitatud arstid aga lahkuvad ning uute otsimiseks ja koolitamiseks, näiteks välismaalt, kulub lisaks hulk aega ja raha. Tuleb leida moodus, kuidas süsteem enda kasuks tõhusamalt tööle saada. Üheks võimaluseks ongi arstide lepinguline sidumine Eestiga.
    Tõsi, ettepanekul on kolm vastuargumenti. Neist tugevaimana on kõlanud, et sellist meetodit ei saa kasutada, sest Euroopa Liidus kehtib tööjõu vaba liikumine. Selline argument on aga ilmselgelt ühekülgne, kui mitte demagoogiline. Sest tööjõu vaba liikumine ei tähenda, et peaksime kedagi tasuta koolitama.
    Samuti ei tähenda see, et lepinguõigus Eestis enam ei kehti. Seega sõlmides arstidega vastava lepingu säilib nende õigus iga hetk lahkuda. Küll aga lasub neil (või nende tulevasel tööandjal) kohustus hüvitada võlg ehk enda väljaõppega seotud kulud.
    Selles ei ole midagi erandlikku ka tänases Eestis. Näites politseinikud ja piirivalvurid on lausa seaduse (ja mitte lepingu) järgi kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitusele või välisriigis korraldatud erialasele täiendusõppele tehtud otsesed kulutused. Koolituskulusid ei pea hüvitama ametnik, kes pärast õppeasutuse lõpetamist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat.
    Teine vastuargument on, et raha tagasiküsimine ei too Eestisse arste juurde, nad lahkuvad niikuinii. Äripäev sellega ei nõustu. Sest tingimus, et suure osa oma õppest peab ise tagasi maksma, jätab nii mõnegi äramineku katki. Muidugi on võimalus, et selle tasub välismaa haigla. Kuid tasulisel õppel on veel üks eelis. Kui praegu jääme me ilma nii arstist kui ka temasse tehtud investeeringust, siis hüvitamiskohustuse kehtestamisel saame vähemalt makstud raha tagasi ning võime suunata selle näiteks uute arstide koolitamisse või olemasolevatele palka juurde maksta.
    Kolmandaks võidakse seda nimetada ebaõiglaseks: miks teiste erialade tudengitele ei kehti sama kohustus? Aga arsti elukutse ongi eriline. See on kallis ja pikaaegne. Ühiskond panustab ja ootab arstidelt tunduvalt rohkem, kui teistelt valdkondadelt.
    Samas nõustume, et võrdsuse tagamiseks oleks muidugi parim lahendus kogu kõrghariduse tasuliseks muutmine, mida Äripäev on üldjoontes alati pooldanud. Selle kõrval oleks rööbiti andekate ja vajaduspõhine toetamine stipendiumitega. See tuletaks muuhulgas meelde, et tasuta asju pole olemas. Seesama „tasuta” kõrgharidus on rahastatud ju üldisest maksumaksjate potist.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.