Ajakirjanike suu sulgemine on kõigi probleem

Hubert Hirve ja Pavel Gammeri nn maffiaprotsessil ajakirjanikud enam eriti ei käi. Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova on üks väheseid ja tema peab iga kord kuulama määrust, mille kohaselt ei tohi ta enne kohtuliku uurimise lõppu kajastada tunnistajate ütlusi. Eksides võib ta saada karistada. Selline suukorvistamine võib tunduda ajakirjanike probleem, kuid kui meie ei saa olulist infot avaldada, mõjutab see kogu ühiskonda. “Ajakirjaniku töö muutub täiesti mõttetuks, kui ta ei saa avaldada artiklit infost, mille ta on kogunud,” ütles Krjutškova kajastamiskeelu kohta. “Kui poliitikud tahavad öelda, et peavad ajakirjandust ja vaba sõna oluliseks, siis palun ka seda tegudes näidata,” sõnas Piret Reiljan. Kirjeldatud salastamine tõukub nimelt vaikselt seadusesse ilmunud pügalast, mida keegi enam omakski ei taha võtta. Saates oli juttu ka sellest, miks Äripäev avaldas enne Coop panga aktsiate esmamärkimise lõppu finantsinspektsiooni karmi hinnangu panga rahapesuriskile. Tegemist ei olnud ainult vana pagasi avamisega, kriitikat pälvis ka praeguse juhtkonna tegevus rahapesuriski maandamisel. Rääkisime ka Kristian Kesnerist, kellele hakkab külge raha, aga mitte karistused. Juttu oli täiuslikust konfliktist vanalinna kaubahalli ümber ja ühest kahetsusväärsest juhtumist, kus pere saavutas küll soss-sepast ehitaja üle kohtuvõidu, kuid jäi ikka tühjade pihkudega. Stuudios olid uuriva toimetuse ajakirjanikud Piret Reiljan, Katariina Krjutškova ja Koit Brinkmann.