Tööstusharu pea kohal ripub 200 miljoni eurone kohustus. “See on katastroof”
Eesti ravimi- ja kosmeetikatootjatele terendab kuni paarisaja miljoni eurone kohustus investeerida vee-ettevõtete reoveepuhastitesse, paari aasta pärast jõustuv muudatus kaevati juba Euroopa Kohtusse.
Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad teevad ravimitootjatega salakokkuleppeid ja teenivad sellega igal aastal kümneid miljoneid eurosid, kirjeldavad Äripäevale allikad – saladiilide tõttu on ravimite hinnad kunstlikult üles puhutud nii, et kaotavad tervisekassa ja patsient.
Oleme alati seisnud ravimite kättesaadavuse eest Eestis ning püüame olla riigile parim partner, kirjutab Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht Teet Torgo vastukajana Äripäeva ravimituru-artiklitele.
Ravimiäri salakokkulepete lõpetamisele aitaksid kaasa näiteks see, kui haiglad saaksid ise ravimitootjatega lepinguid sõlmida, ja rangem kontroll, lahendused pole poliitikute hinnangul aga lihtsad ega kiired.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.