Tööstusharu pea kohal ripub 200 miljoni eurone kohustus. “See on katastroof”
Eesti ravimi- ja kosmeetikatootjatele terendab kuni paarisaja miljoni eurone kohustus investeerida vee-ettevõtete reoveepuhastitesse, paari aasta pärast jõustuv muudatus kaevati juba Euroopa Kohtusse.
Ravimitootjad peaksid direktiivi järgi katma lõviosa neljanda puhastusastme juurutamisega seotud kulud, esialgu Tallinna ja Tartu reoveepuhastites, võib-olla mujalgi.
Foto: Andras Kralla
Ravimitootjate Liidu juhi Riho Tapferi sõnulon direktiiviga tekitatud palju ebaselgust ja nende hinnangul on kohustuste jagamisel väga tugev riive. “Sisuliselt ravimikarbikestega peab maksma kinni vee-ettevõtjate investeeringud puhastussüsteemide ehitamiseks ja igal aastal ka nende ekspluatatsioonikulud.”
Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad teevad ravimitootjatega salakokkuleppeid ja teenivad sellega igal aastal kümneid miljoneid eurosid, kirjeldavad Äripäevale allikad – saladiilide tõttu on ravimite hinnad kunstlikult üles puhutud nii, et kaotavad tervisekassa ja patsient.
Oleme alati seisnud ravimite kättesaadavuse eest Eestis ning püüame olla riigile parim partner, kirjutab Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht Teet Torgo vastukajana Äripäeva ravimituru-artiklitele.
Ravimiäri salakokkulepete lõpetamisele aitaksid kaasa näiteks see, kui haiglad saaksid ise ravimitootjatega lepinguid sõlmida, ja rangem kontroll, lahendused pole poliitikute hinnangul aga lihtsad ega kiired.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) annab toetust ringsete ärimudelite arendamiseks ja tööstussümbioosi loomiseks. Toetuse abil saab arendada ringselt valmistatud tooteid, leida biotoorainele lisandväärtust loovaid kasutusviise, luua jagamislahendusi ja arendada parandusvõimalusi. Samuti antakse toetust tööstussümbioosi lahendusteks, kus ühe ettevõtte tootmise kõrvalsaaduseid kasutab teine ettevõte.