Äripäeva ajakirjanik: pettuse ohvriks langenud RKIKi kinnisus tekitab suuri ohte

Kaitsehangetega tegeleva Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kinnine suhtlus ja nõrk reageerimine probleemidele võivad kasvatada riski, et vead jäävad õigel ajal avastamata, ütles Äripäeva ajakirjanik Koit Brinkmann. Seda näitas tema sõnul ka juhtum, kus RKIK maksis võltsarve alusel 58 302 eurot valele pangakontole.

RKIK tasus 2024. aasta detsembri alguses arve, mis näis tulevat Leedu lepingupartnerilt. Tegelikult olid arvel muudetud pangarekvisiidid ning raha jõudis Hispaania kontole.

Pettus tuli välja, kui lepingupartner esitas päris arve. Kuriteoteade esitati alles 30. jaanuaril ehk ligi kaks kuud pärast makset. Koit Brinkmanni sõnul vähendas viivitus oluliselt võimalust raha või pettureid leida.

„Ma ei tea, kas siis oligi juba natuke segadus, et pilla-palla need asjad seal,” ütles Brinkmann, viidates RKIKi teistele viimastel aastatel avalikuks tulnud probleemidele. Ta rõhutas, et kümnete või sadade miljonite eurode suuruste kaitsehangete kõrval ei tohi kümnetesse tuhandetesse ulatuvat kahju pidada tühiseks.

Brinkmanni hinnangul peab RKIK selgemalt eristama teavet, mida ei saa julgeolekukaalutlustel avaldada, ja juhtumeid, kus asutuse tegevust tuleb maksumaksjatele selgitada. Vastasel juhul võib julgeolekuargument muutuda põhjuseks, miks ebamugavad probleemid jäävad avaldamata.

Intervjuus räägiti ka RKIKi vastutusahelast, asutuse juhtimiskultuurist ja võimalusest, et tulevikus kerkib esile veel seni teadmata juhtumeid.

Intervjueeris Kristjan Kurg.