Äripäeva arvamusliider: petturitel on kergemaid viise raha saamiseks kui heategevus

Praxise tegevjuht ja püsiannetaja Urmo Kübar avaldas saates "Äripäeva arvamusliider" veendumust, et Eesti inimeste tahe annetada ei ole Johanna-Maria Lehtme tegevuse tagajärjel oluliselt vähenenud.

Eestlased annetasid Slava Ukrainilie kokku 6,5 miljot eurot. Lehtmet süüdistatakse ühe osa annetuse omastamises ja usalduse kuritarvitamises. Kui palju on see Eesti inimeste usku annetamisse vähendanud?

Kübara sõnul näitavad andmed siiski et kuigi tervikuna 2023. aasta annetuste summa Eestis võrreldes aasta varasemaga vähenes, siis 2022 oligi erakordne rekordaasta. "Kui me taandaksime sealt välja erakordsuse aspekti, siis tegelikult võime öelda, et meie heategevuskäitumine on üsna stabiilselt aastast aastasse kasvanud," sõnastas Kübar.

Peamine murekoht ei ole Kübara sõnul see, et meil oleks väga suur oht heategevuses petta saada. "Petturite jaoks on siiski oluliselt lihtsamaid võimalusi. Kes tahab petta, kasutab pigem teisi valdkondi," kõneles Kübar.

Aga mõistagi tuleb ka heategevuse puhul mõistlikuks pidada samu soovitusi, mida antakse teisteski eluvaldkondades.

"Minule meeldib annetamisest mõelda väga sarnases võtmes nagu me mõtleme investeerimisest. Ka heategevuse puhul tuleb teadvustada, et on olemas teatud riskid. Saame teha targemaid, oskuslikumaid valikuid kui meil on rohkem kogemust ja kui meil on rohkem huvi asjadesse süveneda ja neid jälgida," sõnas Kübar.

Ka heategevuse puhul tasub Kübara sõnul mõelda, et see maastik on väga lai ja pakub väga erinevaid võimalusi. "On väga traditsioonilisi turvalisi ja tuntuid viise ning siis on tõepoolest uusi, eksperimentaalseid kohti, mille puhul siis võiks teadvustada seda, et riskid ja ohud on suuremad," selgitas Kübarja rõhutas, et tasub stabiilselt toetada neid organisatsioone, mille tegevusega me tegelikult tahame ja suudame ka kursis püsida.

Kübar rääkis intervjuus Eget Vellestele veel, kuidas võimalikku Slava Ukrainiga seotud pettumust üle elada ja mida sellest õppida. Millised on juhtumi pikaaegsed mõjud eestlaste annetuskultuurile ja kuidas heatahtliku annetajana närida läbi, kes on aus ja kes mitte.

Väikeinvestorite kogukond on kõrvalt vaadates kasvanud Eestis kiiresti ja kenasti, investeerimiskultuur kogub populaarsust ja edeneb. Finantsinspektsoon on aga heitmas teravdatud pilku investeerimisega seotud mõjuisikutele ehk finfluenceritele.

Hiljuti korraldati temaatiline ümarlaud ja veel tänavu plaanitakse koostada investeerimissoovituste hea tava. Kuidas tuleks finantsinspektsiooni algatusse suhtuda, et valdkond oma senist atraktiivsust, sisu ja positiivset tähendust ei kaotaks, sellest rääkis Neeme Korviga Äripäeva börsiajakirjanik Jana Saarkoppel.

Saabuval esmaspäeval tehakse algust tänavuste kohalike omavalitsuse volikogude valimistega, mis päädib järgmise nädala lõpus valimispäevaga.

Esmapilgul mõneti ebademokraatlikult on siin-seal üle Eesti volikogudesse kandideerimas taaskord ka isikud, kes võimu juures olnud 15-20 või isegi 25 aastat jutti. Kas need isikud on erakodrselt karismaatilised ja võimekad juhid või on tegemist valijate passiivsuse ja võimulolijate mugavusega, seda on artikliseerias “Teflonmehed” uurinud Äripäeva ajakirjanik Mari Mets.

On siis üldse midagi katki kui isegi kohalik opositsioon eriti ei kurda? Sellel teemal vestles Mari Metsaga Karl-Eduard Salumäe.

Saate tegid Lauri Leet, Eget Velleste, Neeme Korv ja Karl-Eduard Salumäe.

Fotol kohtu ette astunud Johanna-Maria Lehtme, kes ennast süüdi ei tunnistanud.

Foto autor: Foto autor: Ken Mürk / ERR / Scanpix.