Energiaparkide arendaja Eveconi juht Karl Kull ja Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu leiavad, et Eesti ei olekski üldse pidanud jõudma olukorda, kus Elering tõi üle öö Kiisa jaama turule prognoositust suuremas mahus ning plaanita selle ära viimiseks, sest see teeb investeerimise ja hindade tegeliku alla toomise väga keeruliseks.
Sisuturundussaate „Energiakool“ saatejuht Henrik Kalmet päris, kuidas me sellisesse olukorda sattusime. Kull pakkus, et turuprognooside kaardistamises tehti midagi valesti ja Kiisa lisavõimsuste kasutamine on tunnistus sellest. Samuti ei too leevendust juulis toimuv uute võimsuste hange. „Me desünkroniseerisime Vene võrgust juba veebruaris,“ ütles Kull, mille peale Nõu lisas: „Juulis alles selgub, kas keegi tuleb hankele pakkuma ja kui see osutub edukaks, siis seade ehitatakse alles paari aasta pärast.“
See muudab Alexela energiakaubanduse juhi murelikuks just talve vaadates. „Võrdleme võimsust, mida Baltikumis külma ilmaga vaja on selle osaga, mis võimsusturult sagedusturule läheb ja näeme, et sel on selge mõju päev ette turule ning hindadele.“ Tarbijate jaoks on hinnad seeläbi kallimad.
Üks osa olemasoleva probleemi lahendusest on energia salvestamisel, mis juba praegu aktiivselt sagedusturule sisenevad. „Suhteliselt kindel on, et ühtegi suurt energiaprojekti ei panda enam püsti salvestuseta,“ arvas Kull ja lisas, et turuloogika paneb arendajad ise salvestust tootmisele juurde ehitama. Nõu ei nõustunud, sest praegu on riigil plaan roheenergia tootjate abistamiseks hinnalaed kehtestada. „Arendajat ei huvita, kas toodab hästi tuulisel ajal või saaks mõnel tunnil salvestatud energiat müüa, sest riik maksab nagunii raha. Salvestus mingis mahus oleks tark kohustus, selleta läheb kõik jälle riigile kallimaks.“
Saates on juttu veel eri salvestuslahendustest, ootustest riigile ja sellest, kumb peaks enne tulema: energiat tarbiv tööstus või energia tööstusele tarbimiseks.
Fotol Eveconi juht Karl Kull.
Foto: Andras Kralla
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.