OMX Baltic−0,15%274,96
OMX Riga0,35%886,25
OMX Tallinn−0,54%1 744,72
OMX Vilnius−0,1%1 041,84
S&P 500−0,76%5 815,26
DOW 30−0,75%42 740,42
Nasdaq −1,01%18 315,59
FTSE 100−0,52%8 249,28
Nikkei 225−1,78%39 198,26
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,64

OMX Baltic−0,15%274,96
OMX Riga0,35%886,25
OMX Tallinn−0,54%1 744,72
OMX Vilnius−0,1%1 041,84
S&P 500−0,76%5 815,26
DOW 30−0,75%42 740,42
Nasdaq −1,01%18 315,59
FTSE 100−0,52%8 249,28
Nikkei 225−1,78%39 198,26
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,64

17.01.19, 16:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Fookuses viisid, kuidas küberpätid ettevõtetelt raha välja petavad

Küberkurjategijad võivad ettevõtetelt raha väljapetmiseks kasutada nii keerulisi kui ka primitiivseid skeeme, mängides eelkõige inimliku eksimuse peale.

Priit Pokk

Tihtilugu ei peitu ettevõtte küberturvalisuse nõrgim lüli mitte tehnoloogias ning sellel, kas mõnel petturil õnnestub sisse häkkida, vaid inimlikul eksimusel. Selleks piisab näiteks õngitsuskirja lingil klikkimisest või sellel, et mängitakse inimestes piinlikustunde tekitamise peale.

Tihtilugu ei peitu ettevõtte küberturvalisuse nõrgim lüli mitte tehnoloogias ning sellel, kas mõnel petturil õnnestub sisse häkkida, vaid inimlikul eksimusel. Selleks piisab näiteks õngitsuskirja lingil klikkimisest või sellel, et mängitakse inimestes piinlikustunde tekitamise peale. Foto: EPA

Nii on näiteks neist kõige keerulisem ja kurjategijatele tulutoovam skeem, kus häkitakse kahe ettevõtte vahelisse meilivahetusse, seda jälgitakse ning pikema meilivestluse ühes etapis esinebki kurjategija partnerettevõttena ja esitab arve, milles palub muuta pangakonto andmeid, millest ka Äripäev on varem kirjutanud.

Teisalt võib kurjategija saata massiliselt laiali meile, mille üksikud õnnestumised muudavad ettevõtmise õnnestunuks. Sel puhul võib olla ka palju abi teiste teavitamisest.

Seetõttu tuligi seekordses "Viimase mudeli" saates juttu küberhügieenist – millised on nõuanded, kuidas kaitsta enda ettevõtet selle vastu, et ühel hetkel on raha kontolt läinud või tuleb informatsiooni päästmiseks mingi summa välja käia.

Külas on RIA küberturvalisuse teenistuse juhtivanalüütik Lauri Tankler ning Telia ärikliendi üksuse direktor Tarmo Kärsna. Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Priit Pokk

Seotud lood

Sisuturundus

14.10.24, 08:00

Ehitusekspertiisi ja järelevalve teostamine säästab aega, närve ja rahakotti

Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.