Faktid seletavad nutilinnade vajadust
Prognoositavalt elab 2050. aastaks üle 70 protsendi maailma rahvastikust linnades. Samal ajal valmistab suurt muret terendav kliimakatastroof, mis sunnib inimkonna ökoloogilist jalajälge drastiliselt vähendama.
Neid fakte võib kasutada selgitamiseks, miks nõndanimetatud tarku linnu või nutilinnu vaja läheb. Nagu kinnitas Maailma Energeetikanõukogu Euroopa regiooni juht ja TTÜ Targa linna tippkeskuse strateegiajuht Einari Kisel lõppenud nädalal eetris olnud Äripäeva raadio saates "Tark elukeskkond", on just keskkonnahoiu aspekt põhiline jõud, mis meid nutikate linnade poole suunab, sest andmeid koguv ning nende põhjal kaalutletud otsuseid langetav linnakeskkond võimaldab kõiksugu ressursse märkimisväärselt säästa.
Mis teeb ühe linna targaks, on omaette tahk. Nagu tähendas samas saates Tallinna ettevõtlusameti innovatsioonijuht Toomas Türk, kuuluvad selle juurde muu hulgas ka nutikas majandus ning uutele tehnoloogiatele avatud meelega elanikud.
Saates osalevad veel rahvusvahelise tööstuskontserni ABB kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer ning Tartu linnavalitsuse analüütik ja projektijuht Kaspar Alev. Lisaks refereeritakse Helsingi innovatsiooniettevõtte Forum Virium Helsinki programmidirektori Kerkko Vanhaneni kirjalikke vastuseid. Jutuajamist juhib Karl-Eduard Salumäe.
Kuula saadet siit: