Artikkel
  • Jaga lugu:

    Miks suurprojektidega seotud vaidlusi lahendavad üha enam vahekohtud?

    Kaupo Lepasepp, Maria Pihlak, Karin Täär ja Oliver Ämarik. Foto: Anete Hela Pulk

    Vahekohtul on tavakohtumenetluse ees kolm eelist, rääkisid saates "Soraineni sagedus" advokaadibüroo Sorainen nõunik ja vandeadvokaat Maria Pihlak ning Eleringi juriidilise talituse juhataja Karin Täär.

    „Üldjuhul on vahekohtumenetlus kiirem, sealt saadakse sisulisem ja täpsem otsus ning menetlus on oma käigult paindlikum ja efektiivsem. Raha kulub küll rohkem, aga aega vähem,“ selgitas advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja rahvusvaheliste vahekohtumenetluste valdkonnajuht Maria Pihlak saates, miks eelistatakse teatud vaidlusi lahendada tavakohtu asemel just vahekohtus.
    „Efektiivsus tuleneb menetlusest endast – kuidas tõendeid presenteeritakse, tunnistajaid esitletakse ja eksperte kaasatakse. Kui kohtumenetluses on suur osa vaidluspoolte mõjust väljapool, siis vahekohtus saavad pooled ise kogu menetluse käiku rohkem juhtida,“ lisas ta.
    Vahekohtumenetlust eelistavad rahvusvahelised suurettevõtted
    „Eleringil on mitu suurt infrastruktuuriprojekti, kus pakkujad on tihti rahvusvahelised ettevõtted ja nemad tavaliselt ei usalda siseriiklikku kohut. Seepärast oleme lahendanud vaidlusi vahekohtus,“ põhjendas vahekohtumenetluse kasuks otsustamist Eleringi juriidilise talituse juhataja Karin Täär.
    „Võib öelda, et vahekohus on tellitud kohus – tulemus on tellija materjalist. Seetõttu on menetlus paindlikum ning tihti on vastaspool nõus lahendama erimeelsusi Eesti õiguse järgi ainult tingimusel, et vaieldakse vahekohtus“, lisas ta.
    Vahekohtu ehk arbitraaži eelise on peamiselt ajaline võit. Otsus saadakse umbes pooleteise-kahe aastaga, kui tavakohtus jõutakse heal juhul sama ajaga otsuseni alles esimeses astmes. Sealt edasi liigub vaidlus sageli ringkonnakohtusse ja sealt omakorda riigikohtusse. Lisaks ei saa välistada, et riigikohus saadab vaidluse alamasse kohtuastmesse tagasi. Sel juhul aeg pikeneb veelgi. Umbes kahe aastaga saadud vahekohtu otsus on valdavalt lõplik – kergesti seda tühistama minna ei saa ning otsus on siis ka kiiresti täidetav.
    Vahekohtus saab oma loo paremini kõlama panna
    „Kui kohtuistung kestab, ütleme, tund aega, siis saad sa oma loost ära rääkida võib-olla 5% ning järgmine kohtuistung toimub ehk alles kuue kuu pärast. Vahekohtus on võimalik oma lugu korraga ära rääkida ning kaasata sinna oma eksperdid, mistõttu kõlab lugu paremini ja võiks eeldada, et seetõttu tulevad ka täpsemad otsused,“ tõi Karin Täär näite menetluste erinevusest.
    „Vahekohtu istung kestab paar päeva või paar nädalat ning vaidlusaluse teemaga tegeletakse järjest ja väga intensiivselt. Praktiliselt kohe lõpetatakse ära ka võimalus esitada täiendavaid tõendeid ning minnakse otsust tegema. Tihti on tegemist tehniliselt keeruliste vaidlustega, mistõttu valitakse vahekohtunikud nii, et neil oleksid vastavad teadmised ja kogemused. Vahekohtunikke on tavaliselt 1–3, enamasti 3. Üks pool nimetab ühe, teine teise ja kohtunikud nimetavad ühiselt kolmanda,“ selgitas Maria Pihlak vahekohtumenetluse protsessi.
    Rege rauta suvel, vaidluse lahendamise tingimused lepi kokku koostöö alguses
    Et vältida olukorda, kus vaidluse lahendamise üksikasjades püütakse kokku leppida alles siis, kui ollakse juba tülli pööratud, tasub kohe koostöö alguses juristiga konsulteerida ja lepingusse kirja panna, kus vahekohtus vaidlust lahendada tahetakse, mitu vahekohtunikku vaidlust lahendab, kas vahekohtunikud peavad vastama teatud nõudmistele oma ettevalmistuse poolest ning mis õiguse ja milliste reeglite alusel vaidlus lahendatakse. Hiljem, kui vaidlus on juba tekkinud, on sageli keeruline kokkuleppele jõuda.
    Vahekohtumenetlused jäävad salajaseks
    „Eesti kohtus võib igaüks tulla istungit saali kuulama ning esitada päringu dokumentidega tutvumiseks. Lisaks lahatakse teravamaid vaidlusi sageli ka meedia veergudel. Vahekohtus on kommertsvaidlused üldjuhul salajased, kui pooled pole teisiti kokku leppinud. Investeerimisarbitraažis, kus üks osapool on riik ja teine osapool investor, on jällegi vastupidi. Seal on otsused avalikult kättesaadavad, kuid vaidluse menetlus on ikkagi salajane,“ tõi Maria Pihlak välja veel üle vahekohtumenetluse eelise vaidlevate poolte jaoks.
    „Meie jaoks ei ole menetluse konfidentsiaalsus olnud eesmärk omaette, kuid vastaspool seda siiski enamasti soovib,“ tõi Karin Täär elulise näite.
    Septembrikuu „Soraineni sageduse“ saates vaagisid saatekülalised koos saatejuhtide Oliver Ämariku ja Kaupo Lepasepaga, millised erinevused on vahekohtumenetluse ja tavakohtumenetluse vahel ning mis juhtudel üht teisele eelistada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Andrus Alber: riigi kulud kasvavad üha, kus on püsivad tuluallikad?
Sõltumata sellest, kuidas Eesti majandusel on viimasel 5-6 aastal läinud, on riigieelarve ikka puudujäägiga. Kuidas sellest tsüklist välja saada, küsib FinanceEstonia juhatuse liige ja Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.
Sõltumata sellest, kuidas Eesti majandusel on viimasel 5-6 aastal läinud, on riigieelarve ikka puudujäägiga. Kuidas sellest tsüklist välja saada, küsib FinanceEstonia juhatuse liige ja Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Nädala raadiohitid: kinnisvara, kiibikriis ja modellinduse pahupool
Nädala kuulatuimad saated võtsid vaatluse alla olukorra kinnisvaraturul, ülemaailmse kiibikriisi, Coop Panga aktsiate pakkumise ning modellinduse pahupoole.
Nädala kuulatuimad saated võtsid vaatluse alla olukorra kinnisvaraturul, ülemaailmse kiibikriisi, Coop Panga aktsiate pakkumise ning modellinduse pahupoole.

Olulisemad lood

Äri nagu muiste: Liksutova töötab endiselt koos sanktsioneeritud Vene oligarhidega
Tatjana Liksutova Eesti firma ajab endiselt äri „Vene maffiaga“ – oligarhide Iskander Mahmudovi ja Andrei Bokarjoviga, kellele Suurbritannia on kehtestanud sanktsioonid.
Tatjana Liksutova Eesti firma ajab endiselt äri „Vene maffiaga“ – oligarhide Iskander Mahmudovi ja Andrei Bokarjoviga, kellele Suurbritannia on kehtestanud sanktsioonid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.