Riigi kärpepoliitika ning taristuehituse mahu vähenemine toob kaasa selle, et ettevõtted peavad töötajate koondamise kõrval ka investeeringud rahaks tegema. Tellimuste taastudes tuleb seega ettevõtetel alustada uuesti nullist.

- Riik on teedeehitajate peamine leivaandja, tänavu on otsustatud järjekordselt töömahtu vähendada, mis viib paljud ettevõtted raskustesse.
- Foto: Raul Mee
„Olukord, mille riik on korraldanud, seal ei ole tegemist sellega, et riik tellib kümme protsenti vähem, vaid mahu langus on kordades. Mulle tundub see jabur, sest riigil on taristuehitajaid vaja,“ märkis Äripäeva TOPi saates KPMG partner Indrek Alliksaar.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hüpoteeklaenu juht ja omanik Toomas Paju arvab, et kõrge euribor on ajutine. Korra võib-olla näeme veel seni nägemata 4%, aga pärast seda hakkab euribor langema. Ta leiab, et me jääme pidama tasemele 2–2,5% ja stabiilsuse aeg on kätte jõudmas.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.