Artikkel

    Mikk Marran avab RMK metsamajandamise uut käekirja

    RMK juhatuse esimees Mikk Marran rääkis saates "Mets ja majandus" riigitulundusasutuse ka puidumüügi kestvuslepingutest ja puiduturul toimuvast.Foto: Raul Mee

    Käesoleva aasta esimeses saates "Mets ja majandus" on fookuses Eesti riigimetsa majandamise tulevik ning RMK uuenduslikud strateegiad. Saatekülalistega räägime RMK uuest arengukavast, puidumüügi kestvuslepingutest ning puiduturul toimuvast.

    Läinud aasta lõpus kinnitati Riigimetsa Majandamise Keskuse uus arengukava, mis tõstis fookusesse elurikkuse, loodushoiu ja kestlikkuse. See aga ei tähenda, et RMK loobuks metsade majandamisest. „Kõike seda, mida RMK on siiani hästi teinud, teeme hästi ka edasi. Me jääme riigimetsa kestlikult majandama, me jääme riigile tulu tooma, me jääme kvaliteetset toorainet turule tooma, me jätkame matkaradade ehitamist, renoveerimist, me jätkame loodushariduse andmist,“ ütles saates RMK juhatuse esimees Mikk Marran.
    Marran lisas, et see tähendab ka mõnevõrra metsamajanduslike tegevuste muutust. „Me mitmekesistame oma metsamajanduse võtteid, me teeme raieid hajutatumalt, see tähendab siis väiksemaid raielanke ja kasutame rohkem ka lageraiele alternatiivseid võtteid. Me lõpetame lageraied looduskaitsealade piiranguvööndites ja võtame fookuses suuremal hulgal segametsade kasvatamise. Kindlasti jälgime arenguid püsimetsanduses ja püüame ka ise sellesse protsessi panustada. Kindlasti jätkame looduskaitsetöödega, erinevat elupaikade taastamine ja muid looduskaitselisi tegevusi, kus RMK on aktiivne olnud juba aastakümned,“ loetles Marran.
    RMK juhatuse esimees Mikk Marran (paremal) ja juhatuse liige Erko Soolmann. Foto: Toomas Kelt
    Teiseks suuremaks muutuseks RMK tegevuses on ka puidumüügi kestvuslepingute avalikuks tegemine selle aasta algusest. Marran selgitas, et riigimetsaga tehtavad tehingud peavad olema avalikud ning suurt segadust see otsus ei ole tekitanud. Küll aga muutus mõnevõrra puidumüügi kord. Uusi lepinguid sõlmib RMK nüüd vaid nende ettevõtetega, kes väärindavad puitu kohapeal ning ümarpuidu vahendajaid jutule ei võeta.
    Samuti ei müüda enam kestvuslepingutega vahendajatele kütte- ja paberipuitu. Marran ütles, et selle otsuse tulemusena on Eesti turul stabiilselt saadaval umbes 0,7 miljonit tihumeetrit kütte- ja paberipuitu ning see võiks huvitada puidukeemia arendajaid.
    Saates puudutame ka puiduturul toimuvat. Viimasel ajal on meie puidutööstus sügavas kriisis, mitmetel välisturgudel on puidupõhiste toodete nõudlus väga madal. RMK juhatuse liige Erko Soolmanni sõnul RMK aga puidumüügis kriisi ei tunneta.
    „Peab arvestama sellega, et puiduhind ei lähe tagasi sellele tasemele, kus ta oli aastatel 2018 kuni 2020. Mulle tundub, et me oleme saavutamas sellise uue platootaseme, kus kõikide sortimentide kokkuvõttes jääb keskmine hind 70-80 euro vahele tihumeetrist. Aga praegu näeme, et siiski huvi puidu vastu turul on, RMK pakub ka väga kvaliteetselt puitu ja pakub seda turule stabiilselt, et selletõttu võib-olla ka RMK saab mõnevõrra kõrgemat hinda küsida või meile pakutaksegi kõrgemat hinda,“ rääkis Soolmann.
    Saadet „Mets ja majandus” juhib Toomas Kelt.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.