Artikkel
  • Kuula

    Fredi Kaasik: RMK börsile – päästerõngas riigi rahandusele ja metsandusele

    "Pean kõiki, kes lähtuvad klišeelikust loosungist, et "eestlane on metsarahvas", kahjuks kurvastama. Oma üldistavas mõttes on see ajalooline väljend, millel pole tänapäeva inimesega enam kuigi tihedaid seoseid," kirjutab Fredi Kaasik. Pilt on illustreeriv.Foto: Andras Kralla

    Tehes RMKga nii-öelda Enefit Greeni, seome me potentsiaalselt suure hulga inimesi tagasi metsateemade külge ning paneme nad meie looduse vastu huvi tundma, kirjutab puidutööstuses töötav metsamees Fredi Kaasik arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Üha valjemalt kuuleme sellest, kuidas riigil rahapuudusest puudu ei ole. Sellest fraasist on saamas refrään eelarvenimelises ja agooniahõngulises lorilaulus. Lahenduste pakkumise asemel läheb enamik võhma poliitilise rivaali materdamisele ning kui vähese üle jääva ajaga proovitakse võimalusi leida, ujub pinnale veelgi uusi kulu-, mitte tulukohti.
    Mida siis teha? Pealkirjas sisaldub vihje esmapilgul hirmutavast, aga siiski võimalikust päästerõngast, mille kallale nüüd asun.
    Tagasi metsa juurde
    Et mõista minu mõttekäigu tagamaid, peame meenutama kahe aastata tagust sügist, kui börsikella löödi Enefit Greenile ja alguse sai tõelise rahvaaktsia võidukäik. Hetkega oli Eestis umbes 60 000 häälekandjat, kes seisid tuulikute rajamise eest tööl, koolis ja sõpruskondades, sest nii kaitses igaüks oma investeeringut. Selle protsessi positiivne järelm oli seegi, et kasvas üldine huvi ja teadlikus energiatootmisest.
    Ma ei tea, kes selle plaani tegelik autor oli ning kas niisugune ühiskonna hoiaku muutus oli ette planeeritud või juhuslik, aga igal juhul oli tulemus geniaalne. Seni poliitiliselt ebapopulaarsed otsused olid ühtäkki teostatavad, sest poolehoid oli tagatud.

    Sisuliselt on metsandusdebatti jäänud alles kaks häälekamat äärmust: looduskaitsjad ja puidutöösturid. Puudu on kriitiline mass tasakaalustavat jõudu.

    Fredi Kaasik
    RMK puhul saaksime samamoodi proovida panna eestlasi taas metsa vastu huvi tundma. Pean kõiki, kes lähtuvad klišeelikust loosungist, et "eestlane on metsarahvas", kahjuks kurvastama. Oma üldistavas mõttes on see ajalooline väljend, millel pole tänapäeva inimesega enam kuigi tihedaid seoseid.
    Viitan oma väitega probleemile, et metsateadlike inimeste hulk aina väheneb. Seda kinnitavad ka ülikoolid, kus 15 aastat tagasi oli metsandusmagistriõppes mitu 20 peaga kursust, aga nüüd on uusi magistrante üle kamba kokku mõned.
    Sisuliselt on metsandusdebatti jäänud alles kaks häälekamat äärmust: looduskaitsjad ja puidutöösturid. Puudu on kriitiline mass tasakaalustavat jõudu. Tehes RMKga n-ö Enefit Greeni, seome me potentsiaalselt suure hulga inimesi tagasi metsateemade külge ning paneme nad meie looduse vastu huvi tundma. Nii saame me ühtlasi silme ette päris pildi ühiskonna ootusest.
    Võit, mitte kollaps
    Väljakäidud idee põhjal võiks küünik väita, et pärast seda saab viimne kui üks kaigas riigimetsas omanikutulu ootuses saagi tunda. Rahustan – raiete lubamist või mittelubamist reguleerivad Eestis seadus ja eeskiri, mis selle ohu turvaliselt maandavad. Kui meie hulgas on sarnases kontsentratsioonis nii metsa hoidjad kui majandajad, nagu eeldatakse, siis loogiliselt võttes kollapsit ju juhtuda ei tohiks.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada SIIN. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

    Mida on võita loodussõpradel? Võimalus astuda omanikeringi ja pidada diskusiooni suurema hulga metsateadlike inimestega, sest kui mina olen aktsionär, siis iga uudis, mis sisaldab sõna "mets", saab minu poolt kliki.
    Mida on võita aktsionäril/kodanikul? Ta saab omale soetada ülimalt turvalise aktsia, mis on nagu kivi kaminasimsil ning mis on reaalse varaga tagatud.
    Mida on võita tööstusel? Ühiskonna hoiak tööstusesse muutub sõbralikumaks. Nüüd teenib töösturi huvi läbi tarnija osaluse ka kodaniku huvi. Kõrgema lisandväärtuse loomiseks vajalike tööstuste loomine ei põrku enam tohutu vastasseisuga, sest kallim lõpptoode võimaldab olla heldem tarnija suunas ning metsamaterjali hinna kergitamine tähendab ka RMK suuremat dividendikukrut.
    Suurim võitja – riik
    Ja viimaks riigivalitsemise akuutseima teema juurde: mida on võita riigil? Pean ütlema, et kõige rohkem ongi RMK börsitamisest võita just riigil.
    Esiteks: börsil kaasatud raha korjatakse kokku neilt, kellel seda on. Enam lihtsamalt ja täpsemalt rihitud raha kaasamist eelarve aukude täitmiseks on keeruline ette kujutada.
    Teiseks: võimalus müüa riigi ja kodanike vara – metsa – n-ö teist korda omadele maha ja anda seeläbi investoritele reaale omanikutunne, mitte kaudne teadmine, et RMK dividendidega täidetakse midagi eelarves.
    Kolmandaks: aidata taas puidutööstus kui riigi majanduse vedur uuesti liikuma, tagades raiemahud ja vähendades bürokraatiat, seejuures kartmata senises mastaabis ühiskonna halvakspanu.
    Neljandaks: maapiirkonna tööhõive probleemide lahendamine läbi puidutööstuse ergutamise. Eriti murettekitavad on madalama haridustasemega inimeste koondamisjärgsed töötuks jäämised.
    Mida ma ei tea?
    Oma pädevuspiire tajudes on väga vabastav avalikult tunnistada, et nii üht kui teist asja ma selles lahenduste jadas öelda ei oska. Seega, alljärgnevad tehnilised küsimused jätan ma oma ala professionaalide pureda:
    • Kuidas teha riigi tulundusasutusest börsikõlbulik äriühing?
    • Kas ja kuidas piirata aktsionäride ringi kodakondsusega, et mets jääks siiski kodanike kätte?
    • Kuidas paigutada metsad portfelli?
    • Kui suur osa RMKst börsitada?
    Enne, kui mind riigi mahamüümisele õhutamises eest auklikuks tulistatakse, tahan ära klaarida oma arvamusartikli ajendi. Selle keskmes on mure metsanduse tuleviku pärast. Ise maa- ja metsaomanikuna, metsamehena, kestliku eluviisi pooldajana ning ka tööstusvaldkonnas tegeva inimesena on saanud isu täis kuulata pelgalt jorinat. Mõtleme nüüd koos, kuidas tagada, et meie mets ei saaks otsa. Nagu laulis Ruja: "Et me mets ei saakski otsa! Et me mets ei läheks metsa!"
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saagu Eestist tõeline kaitsetööstuse maa
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Soodsalt kauniks tehtud korter tõi investorile superhosti tiitli Pärast 1000eurost remonti tõusis korteri üür 55%
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Vau-efekti loomine oma üürikorterile ei tähenda kuudepikkust renoveerimist ja hingehinna maksmist. Investorid tõestasid, et kui keskenduda olulistele detailidele, investeerides väikse summa, võib see kasvatada üürihinda üle 50 protsendi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Majandusteadlased: pikas plaanis tõstaks Eesti konkurentsivõimet kohustuslik keskharidus
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Arenguseire keskuse tellimusel analüüsisid Tartu Ülikooli majandusteadlased Eesti majanduspoliitika kitsaskohti ning tõid välja ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.
Veeberite Giga kaotas maksuvaidluse ka teises kohtuastmes
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.
Ringkonnakohus jättis Tartu legendaarse äriperekonna Veeberi kontserni Giga apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seega sai maksu- ja tolliameti üle poole miljoni euro suurune nõue ettevõtte vastu ka teises kohtuastmes kinnituse.