Äriülikool EBS pakub juba mõnda aega võimalust end kestlikkuse valdkonnas harida mikrokraadi programmide kaudu, kuid jätkusuutlikkus on nüüdseks kaetud ka kraadiõppes. Põhjus selleks on lihtne: ettevõtlus, innovatsioon ja kestlikkus töötavad käsikäes.
- Parima hariduskogemuse pakkumiseks kaasab EBS programme rikastama praktikutena oma ala tipptegijaid. Foto: Erakogu
Kestlikkuse komponent ettevõtluse juures on hügieeniküsimus, toob saates “Jätkusuutlik ja roheline” välja EBSi kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul. Oma teadmiste värskendajate puhul toob ta ühise nimetajana välja vastutuse võtmise. „Kui me täna ei liiguta, ei mõtle, ei kogu seda teadmist, parimaid praktikaid ja vastuseid, siis ühe-kahe põlvkonna pärast on natuke hilja.“
Äripäeva raadio saates on keskseks teemaks enese harimine kestlikkuse valdkonnas. Kuidas on kestlikkuse teemad programmidesse integreeritud, mille poolest EBS eristub teiste ülikoolide hulgast ning millised on kooli enda jätkusuutlikud praktikad, räägivad EBSi arendus- ja innovatsioonijuht Andreas Veispak ning kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.
Andreas Veispak tõdeb, et kiirelt muutuvas maailmas on kestlikkus üha enam organisatsiooni igapäeva osa ega tähenda pelgalt aruande kokkupanekut. „Kui soovid ligi pääseda teatud turgudele ja klientidele, siis tulevad mängu kestlikkuse nõuded. Ja kui tahad ligipääsu headele inimestele, siis pead olema ettevõte, kes ei hooli mitte ainult aktsionäridele loodud väärtusest, vaid ka maailmast, milles me elame.“
See huvi sõltub tema sõnul nii valdkonnast kui ka ettevõtte suurusest. „Kõige rohelisemad on need ettevõtted, kelle jaoks see surve ei ole niivõrd ülevalt alla ja väline, vaid tuleb nende enda omanikelt, klientidelt, töötajatelt,“ märgib Veispak EBSi kahe aasta tagusele uuringule tuginedes.
Ajakohase ja olulise info pakkumiseks vaatab kool süsteemselt vähemalt kord aastas üle oma programmid ning teisalt on õppejõududele kõrged nõuded. „Minu jaoks on õppejõud kui majakas, kes aitab infomüras liikuda ja tekitada andmete läbitöötamises ühikutõhusust. Haridus ja teabel põhinev otsustamine on julgeolekugarantii,“ räägib Ruul, kelle sõnul on EBSi suurim mõjuala kvaliteetteadmistele ligipääsu tagamine.
Samuti tuleb saates põhjalikumalt juttu elukestva õppe ja enese arendamise tähtsusest, läbimõeldud juhtimise olulisusest nii ESG komponentide mõttes kui ka rohemuudatuste elluviimisel ning EBSi enda praktilistest keskkonnast hoolivatest sammudest ja koostööst rohetehnoloogia ettevõtetega. Saadet juhib Esme Kassak.
EBS: ettevõtlust ei saa õppida ilma kestlikkuse komponendita
Seotud lood
EBSi tudengitel on võimalik minna semestriks või aastaks maailma tippülikooli õppima. Iduettevõtja ja EBSi vilistlane Kadri Tuisk peab seda kooli suurimaks tugevuseks. Kui muidu on maailma ärihariduse tipptegijate juures õppemaks kuni kümme korda kõrgem, siis EBSi kaudu saab välisülikooli viiendiku võrra väiksema õppemaksu eest.
Tänapäeva konkurentsitihe tööturg nõuab juhtidelt pidevat enesearengut ja oskuste uuendamist. EBSi täiendkoolitusprogrammid pakuvad võimalust enda professionaalset väärtust tõsta, arendades samal ajal vajalikke oskusi, mis aitavad silma paista nii praegustele kui tulevastele tööandjatele. Programmide mitmekesisus võimaldab juhtidel spetsialiseeruda konkreetses valdkonnas, nagu finantsjuhtimine, ESG juhtimine või coaching.
Koolitusele kuluvaid summasid saab paremini rihtida, kui juba värbamisprotsessil on pööratud tähelepanu sellele, et kandideerija eviks ettevõttele olulisi hoiakuid, kinnitasid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja töötaja kogemuse juht Gerly Roosmets.