IoT – kaugel me oleme ja kuhu liigume

Oma mõtteid jagasid: endine Telia IoT valdkonna juht ning praegune Eesti Energia klienditeenuste digitaliseerimise juht Toomas Kärner, Cleveroni müügi- ja turundusdivisjoni juht Asse Hang ja Telia IT-teenuste juht Kristjan Aljas.

Tehnoloogia arengu ja asjade interneti leviku peamiseks plussiks on kasutajatele loodav mugavus ja märgatav aja kokkuhoid. Asse Hang ütleb Cleveroni pakiautomaatide näitel – need aitavad kinkida aega.

Olemasolevad IoT lahendused võib jagada keerukuse tasemelt kolmeks. Esimene tase on lihtne reagee-rimine saadud infole. Teine tase põhineb „sensor fusion“ võimekusel, kus andmed kogutakse erineva-test seadmetest ja selle põhjal tehakse järeldus, mis saab üldjuhul olla veelgi täpsem. Kolmas, kõige kõrgem tase kasutab masinõpet ning suudab kogutud andmete ja tekkinud mustrite pealt ette ennusta-da. Sellise küpsustasemega IoT lahendusi on täna Eestis, ja mujalgi maailmas, veel vähe.

Toomas Kärner peab oluliseks, et andmete olemasolu võimaldab kasutajale pakkuda oluliselt paremat teenust, ennetades tõrkeid ja probleeme juba enne nende tekkimist. Näiteks eritellimusena valmistatavate SKF kuullaagritega tuleb kaasa monitoorimissüsteem, mis on võimeline ennustama, millal on õige aeg kuullaagrite vahetamiseks. Tootja poolt jälgitav süsteem annab kasutajale meelekindluse, et tema masinad on alati töökorras ja vajalik hooldustöö viiakse läbi planeeritud katkestusena talle sobival ajal. Ära jäävad ettearvamatud tööseisakud, mille tõttu kaotatud tulu võib ulatuda, olenevalt ettevõttest ja olukorrast, miljonitesse eurodesse. Lihtsa tegevusega saame kliendikogemuse keerata 180 kraadi positiivses suunas.

Selliselt ümber pööratud ärimudel, mis põhineb ennetaval hooldusel (predictive maintenance), on kasulik ka teenusepakkujale endale, sest aitab optimeerida hooldus- ja remonditööde teostamist, ajastades ühe piirkonna tööd ühele ajahetkele ning ennetades tööde kuhjumist ja tehnikute ülekoormatust, selgitab Visse.

Telia IT-teenuste juht Kristjan Aljas toob välja, et näiteks kaugloetavaid sensoreid saab paigaldada nii kütusetünnidele, prügikastidele kui ka lokaalsetele septikutele, et hoida kokku nii inimeste kui ka teenusepakkujate aega. IoT abil teenuste automatiseerimine muudab meie elu oluliselt mugavamaks, tõstes nii efektiivsust kui ka elukvaliteeti. Ka saab jälgitavate süsteemide puhul lihtsasti kindlaks teha veakohti ja elimineerida väärkasutamise. Septikute näitel ära hoida näiteks reovee mahalaadimise selleks mitteettenähtud kohta.

Asjade internet, suurenenud ühenduvus ja suurte andmekoguste edastamine toovad lisaks võimalustele kaasa ka riske. Suurimaks väljakutseks IoT lahenduste puhul ei ole niivõrd uute toodete või teenuste väljatöötamine, kuivõrd turvalisus ja andmekaitse.

Praktikast võib tuua üksjagu näiteid, kus uute tehnoloogiliste lahenduste turvatase jätab soovida. Näiteks on teada juhtum, kus kontroll auto üle võeti üle raadio kaudu. See sai võimalikuks, kui raadiotootja oli autoraadiosse tootearendusena striimingteenuse tarbeks internetiühenduse loonud, kuid jätnud tähelepanuta seeläbi tekkiva turvaaugu. Lihtne selgitus sellele on, et raadiotootjad on radistid, mitte IT-inimesed, ning lahendus veelgi lihtsamalt öeldes see, et igaüks peaks jääma oma parima pädevuse juurde.

Omavahel ühenduses olevate seadmete tõttu kasvab paratamatult ründepindala. Kui vanasti sai sisse murda isiklikku arvutisse, siis täna on võimalik rünnata nii telefone, autosid kui ka kodumasinaid. Telia IT-teenuste juhi Kristjan Aljase sõnul ei tingi turvaintsidente seejuures vaid kasvav seadmete hulk, vaid vastavaid seadmeid tootvate ettevõtete puudulik kompetents turvalisuse ja andmekaitse küsimustes.

Cleveroni müügi- ja turundusdivisjoni juht Asse Hang tõi välja, et tihti poogitakse seadmetele külge ühenduvusvalmidus mitte seetõttu, et see oleks ilmtingimata vajalik, vaid pigem selleks, et luua tootele konkurentidest eristuv omadus. Tegu on n-ö „kellade ja viledega“ ehk lisaefektidega, mida ei ole toote eesmärgipäraseks toimimiseks otseselt vaja, aga mis aitavad seda kasutaja jaoks ahvatlevamaks muuta. Sarnaste tootearenduste alla võib liigitada ka nõgusad ja 3D telerid, mille kasutamine kodukasutajate hulgas suurt hoogu sisse ei saanud.

Kui küsida kasutajatelt, mida neil vaja on, siis tõenäoliselt nad kõike kirjeldada ei oska. Seetõttu võtab hea tootearendus arvesse nii elementaarseid põhifunktsioone kui ka kasutajate ootusi ja toote karakteristikuid, mille abil nad erinevaid tooteid võrdlevad, aga lisaks sellele suudab hea toode pakkuda ka olulise üllatusmomendi. Kui toode suudab piisavalt üllatada, on kasutajad valmis mõne baasomaduse puhul ka silma kinni pigistama. Nagu juhtus iPhone’iga, mille aku kestis eelkäijatest kordades vähem, kuid mille pakutud vau-moment ja omamisega kaasnev sotsiaalne staatus oli nii kõrge, et seda saatis hetkega globaalne edu, mis pole tänaseni vaibunud.

Võimalik, et järgmine selline fenomen saab olema seotud hiljutise koroonaviiruse pandeemiaga, mis loob soodsa pinnase, aga, mis peamine, ka tuntava vajaduse nutikate lahenduste järele tulevikus. Hang näeb, et IoT lahendused põimuvaid väiksemate sammudega läbi kõigist eluvaldkondadest. Järjest oluli-semaks muutuvad inimeste tervise ja elukvaliteediga seotud küsimused. Juba on räägitud digitaalsest passist, mis sisaldab inimese läbipõetud haigusi ja vaktsiine. Kui taoline lahendus aitaks meid tulevikus säästa majandust ja sisuliselt kogu elu halvavast seisakust ning rangest sotsiaalsest distantseerumisest, siis on üsna tõenäoline, et me oleksime palju altimad lubama ka oma tervist puudutavate andmete kogumist ja analüüsimist.