• Keskkonnahoid on Politsei- ja Piirivalveametile südameasi

    Rohetiigri-aasta kõige olulisem tulemus on mõtteviisi suunamine. Algatusega liitumine andis tõuke mõelda keskkonnahoiule süsteemsemalt ning aasta jooksul tehtud projektid lisasid kindlust muutuse võimalikkusest. Järgmine väljakutse on püsivus, et sammhaaval kõigis politsei töödes säästlikumalt tegutseda.

    Koostöös Kunstiakadeemiaga said vanast vormiriietusest meenekäpikudFoto: Politsei- ja Piirivalveamet
    Keskkonnahoid pole Politsei- ja Piirivalveametile võõras teema. Enne Rohetiigriga liitumist on loodushoiust lugupidavad kolleegid algatanud metsaistutusaktsioone ja osalenud Teeme ära aktsioonis. Politsei vanast vormiriietusest said Kunstiakadeemiaga koostöös meenekäpikud ning Tallinna Tehnikakõrgkooli materjalitehnoloogia tudengid on politseilt saanud kasulikke õppevahendeid. Alates 2018. aastast ei kulu iseteeninduskeskkonnas taotletud dokumentide menetlemiseks paberit, millega hoitakse kokku u 200 000 paberilehte aastas. Kõige uuem piirivalvelaev Raju on aga ehitatud nii, et see kogub merel sõites energiat, mis hoiab sadamas seismise ajal kogu masinavärki töös.
    Nende ettevõtmiste käigus on selgunud, et keskkonnahoidlik mõtlemine vajab selget tõuget. Siiani on selleks tõukejõuks olnud konkreetsed inimesed, samuti üldine aja- ja raha targem kasutus.
    Rohetiiger kui ajend
    Rohetiigri suurim väärtus ongi ajend mõelda süsteemselt keskkonnale meie ümber ja organisatsiooni igapäevase tegevusega seotud mõjudele. Rohetiigri algatusega liitumist mõtestasime organisatsiooni väärtuste kaudu. Politseinike töö on aidata, olgu põhjuseks kuritegevus, õnnetusjuhtum või tervishoiukriis. Seega on loogiline, et kui ohus on meid ümbritsev keskkond, siis peab politsei ka seda hoidma. Samuti tunnetasime väga selget vastutust - Eesti suurima riigiasutusena, millel 5000 töötajat ja 200 miljoni eurone eelarve, peame olema eeskujuks.
    Pikemas perspektiivis on pööre loodushoiu suunas vältimatu. Politseis, nagu ilmselt ka teistes Eesti asutustes, eeldab üha rohkem inimesi, et vähemalt elementaarne keskkonnahoid oleks norm. Et jäätmeid sorteeritaks liigiti, paberit ja servereid kasutataks mõistlikult ning organisatsioon toetaks autota liiklemist.
    Asutusi suunavad oma jalajäljele mõtlema ka seadused, mis seavad energiatõhususe reeglid ja keskkonnanormid. Kuigi riigiasutustel puudub ühine keskkonnavisioon, ootab riiklik Eesti 2035 strateegia ministeeriumitelt keskkonnahoiule suurema tähelepanu pööramist.
    Rohepööre pole operatiivsõit, vaid sammhaaval liikumine. Rohetiigri algatusega liitumine oli nagu lubadus või kohustuse võtmine keskkonnale mõelda ja ka midagi ära teha. Praegu veel on organisatsioonides kindlasti ka puudu teadmistest, et kuidas mingit protsessi keskkonnahoidlikumaks kujundada. Lihtsad lahendused on teada, aga kui pakendid on juba eraldi ning jalgrattaga minekuks on vahemaad liiga pikad, siis on mõistus otsas. Sellepärast oli meie suur ootus saada Rohetiigri kaudu ka oskusteavet, mis aitaks keskkonnahoidlikke aspekte arvestada teenuste planeerimise algetapis, mitte tagantjärele.
    Rohepöörde väljakutse
    Tahe keskkonnajuhtimist ellu viia on politseis kahtlemata olemas, kuid rohelise mõtteviisi juurutamine on sellegipoolest omaette väljakutse. Esimene kitsaskoht ongi oskus keskkonnahoidlikult planeerida ja saada aru, millel on tegelikult mõju. Kuidas üldse hinnata riiklike valikute ökoloogilist jalajälge ja mis osa sellest on vältimatu? Kui PPA laevastiku lipulaev Kindral Kurvits kulutab merel liikudes küll kütust, kuid kaitseb rannikut ja vee-elustikku reostuse eest, siis kas see kulu ja väärtus on tasakaalus? Kui paljude digitaalsete andmete säilitamine on mõistlik ja milline serveritega seotud energiakulu kaalub üles selle, et mõni kuritegu jääb avastamata, sest videomaterjali ei säilitata? Kes vastutab või peaks vastutama selle mõju eest, mida põhjustab riigiasutustesse kohale tulemine?
    Üllatavalt tihti takistab kiireid muutusi aastakümneid tagasi vastu võetud seadus, mis teeb keeruliseks näiteks ring- või jagamismajanduses osalemise, aga ka mõne teenuse digitaliseerimise. Samuti pole veel riiklikult soodustatud keskkonnahoidu investeerimine või kallima ent säästlikuma lahenduse kasuks otsustamine.
    Kui erasektoris võib loota, et ökopakend või süsinikneutraalne transport annab konkurentsieelise ja kasumi, siis riigiasutustel pole keskkonnahoidlikke investeeringuid tehes võimalik samaga arvestada. On paratamatu, et riigiasutuse peamine motivaator on raha ja kuni elektriautode või gaasiautode ostuhind ja hooldus on tavakütusest kallim ning jäätmete sorteerimisega alustamine nõuab investeeringut, mis saab tulla ainult põhitegevuse arvelt, siis ongi lihtsam vanamoodi jätkata.
    Muutused saavad sisse suurema hoo, kui keskkonnahoidlikud lahendused on ainuvõimalik tee. 2020. aastal kehtima hakanud nullenergia seaduse tuules ehitatud politseimajad ja sisejulgeoleku ühishooned pakuvad politseinikele keskkonnasõbralikumat töökeskkonda, kus katustel päikesepaneelid ja koridorides jäätmesorteerimisjaamad.
    Vormid Gambiasse ja mesilased katusele
    Kuigi süsteemsed muudatused võtavad aega, on Rohetiigriga liitumine ergutanud ka väiksemaid ja hästi konkreetseid keskkonnahoidlikke projekte. Nende algatustega hoiame keskkonda meeles ja eesmärki silme ees.
    10 000 kasutusest maha kantud vormielementi annetati Gambia politseinikeleFoto: Politsei- ja Piirivalveamet
    Politseivormide kasutuse pikendamiseks annetasime Rohetiigri aastal 10 000 kasutusest maha kantud vormielementi Gambia politseinikele. Viisime läbi keskkonnanädala ja oma töötajate eeskujul pakendivaba elu projekti. Kevadel koondasime hobimesinikud ja panime politseimaja katusele mesilastarud, mille saaki tahame partneritele kinkida korporatiivse pudipadi asemel. Vedelkütuse kasutamise vähendamiseks testime Kesklinna jaoskonnas tänavu elektrilist politseisõidukit ning ehitame taastuvenergial põhinevad generaatorid PPA taristutele väikesaartel ja laidudel.
    Mesilastarud politseimaja katuselFoto: Politsei- ja Piirivalveamet
    Algus on tehtud
    Rohetiigriga liitumine on andnud meile olulise tõuke tegeleda keskkonnahoiuga põhjalikumalt kui varem. Algus on tehtud, kuid omajagu sisulist ja aeganõudvat tööd ootab veel ees, et keskkonnajuhtimine politseis oleks süsteemne, me oskaks hinnata oma tegevuse tegelikku mõju ning roheline mõtteviis saaks meie kõigi pärisosaks. Väikesed keskkonnaprojektid, mis muutuste elluviimisega kaasas käivad, inspireerivad ja aitavad meid seni hoida keskkonnahoidlikul kursil.
    Jaga lugu:

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
USA aktsiaturud langesid enne suurfirmade tulemusi
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Lauri Kurvits - vikaar ja kirglik meresõitja
Lauri Kurvits on oma elus kokku sidunud kolm üsna eri­palgelist tegevust, milles kõigil kanda võrdväärselt tähtis roll. Olles tegev kaitseväes ning toimetades Tallinna praost­konnas vikaarina, on ta ka Kalevi Jahtklubi ülem ning kirglik meresõitja, kes vabal hetkel purjed heiskab. Äripäeva Suve-eri uuris mehe tegemisi lähemalt.
Lauri Kurvits on oma elus kokku sidunud kolm üsna eri­palgelist tegevust, milles kõigil kanda võrdväärselt tähtis roll. Olles tegev kaitseväes ning toimetades Tallinna praost­konnas vikaarina, on ta ka Kalevi Jahtklubi ülem ning kirglik meresõitja, kes vabal hetkel purjed heiskab. Äripäeva Suve-eri uuris mehe tegemisi lähemalt.
USA jätab Delta tüve kartuses reisipiirangud kehtima
USA ei leevenda kehtestatud reisipiiranguid, sest pelgab koroonaviiruse Delta varianti, vahendab Reuters Valge Maja teadet.
USA ei leevenda kehtestatud reisipiiranguid, sest pelgab koroonaviiruse Delta varianti, vahendab Reuters Valge Maja teadet.