• Möödapääsmatute muudatustega mugavustsoonist välja

    Rohepööre on jõudnud tänaseks pea kõikidesse sektoritesse. Ühest küljest tuleb varem või hiljem ühiskondliku ja regulatiivse surve tõttu kõigil ettevõtetel oma äritegevus keskkonnamõjude seisukohalt üle vaadata ja jätkusuutlikumaks muuta. Teisalt on rõõmustav näha, et keskkonnasäästlikes lahendustes nähakse võimalust, mitte kohustust.

    Uutest ühiskondlikest normidest ei pääse ka finantsasutused, kes peavad oma finantseerimisotsustes üha enam jälgima ettevõtete tegevuste keskkonnamõjusid. Just seetõttu on rohepöörde fookusesse võtnud ka LHV. Kuid mismoodi positsioneerib uues normaalsuses end üks finantsasutus ja kuidas üleüldse saab üks pank suunata oma mõjusfääris rohepööret?
    Vaadates teemat lähemalt näeme, et Euroopas on finantsasutustele antud väga suur roll ja võimalus oma tegevusega ettevõtteid rohepöördele suunata. Mitte ainult. Samuti on aina enam päevakorda kerkinud loodushoiu kõrval ka sotsiaalsed ja läbipaistva juhtimise olulisused. Lühendina moodustubki sellest ESG (environmental, social, governance). LHVs on ESG olnud fookuses pidevalt, kuid aja jooksul on muutunud jõud ja rõhuasetus ning nüüdseks on kätte jõudnud aeg, kus tähelepanu keskpunkti jõuab portfelli ja kliendibaasi mõjude analüüs.
    Seega on näha trendi, kus ühiskondlike ja regulatiivsete survete tõttu on ettevõtetel vajadus aina enam avalikult kommunikeerida millised on nende keskkonna-, sotsiaalsed- ja läbipaistva juhtimise praktikad. Kuidas aga teame üheselt hinnata, millised tooted, teenused või tegevused on rohelised või pruunid ja kuidas senisest suuremas rohepöörde infomüras vältida potentsiaalset rohepesu? Selle jaoks tuleb finantsasutustele appi EU Taksonoomia, mis aitab määratleda sektorite ja valdkondade põhiselt, millises sfääris toimetatakse. Samuti on loodud Taksonoomia tööriistana abiks määratlemaks sektorite üleselt, kui suur on rohepesu oht ja Taksonoomia aitab kaasa ka valdkondade jätkusuutlikkuse panustamise hindamisele. EU Taksonoomia metoodika aluseks võtmine on küll esialgu vabatahtlik, kuid pikas perspektiivis saab see oluliseks tööriistaks ühiste arusaamiste loomisel.
    Klientidele keskkonnasõbralikumad valikud
    Äritegevuse kõrval on erinevates sektorites toimetavatele ettevõtetele oluline, et mõistetaks ja mis veelgi olulisem, ka mõõdetaks üheselt mõistetavatel alustel, milline on nende endi keskkonnamõju. Investoritel, finantseerijatel ja sidusrühmadel tekkinud ootuste tõttu on oluline, et adapteeruksime survestatud keskkonnaga ühtemoodi. Läbi selle, kuidas on ühiskonna poolt survestatud muutuste eestvedajaks finantsasutused, saavad survestatud ka teised sektorid. On tekkimas vajadus mõõta oma CO2 jalajälge, panustada jäätmemajandusse ning kaardistada ka endi mõjukohad. Seetõttu võtab ka pank oma kliente hinnates arvesse ESG faktoreid ja klientidele pakutakse uusi võimalusi, kuidas nemad keskkonnasõbralikumaid valikuid teha saavad. Lisaks harjumuspärasele krediidiriskile hakatakse ka hindama vastamist ESG faktoritele ja seeläbi suunama laenutingimuste järgi ettevõtteid jätkusuutlikele muutustele. Siinkohal on oluline aga mõista, et oma äritegevuse vastavusse viimine ESG faktoritega võib avada ka vägagi palju uusi võimalusi ja just võimaluste nägemine uuenduste tegemise juures on see, mis tasuks fookuses hoida.
    LHV on võtnud endale strateegilise eesmärgi plaani jõudmaks oma kontoritegevusega kliimaneutraalsuseni aastaks 2022. Kliimamuutuste vastu panustamiseks on oluline, et oleks loodud ühine strateegia, mida ettevõte saab jälgida ja millele panustamise vajadust mõistetakse kõigil tasanditel. Iseseisvalt on rohepöördega alguse tegemine suhteliselt keerukas, kuid Eestis on loodud taustsüsteem ühiselt mõtlevate organisatsioonide näol, mis koondavad erinevatest sektoritest kokku ettevõtted, kes rohepöördesse panustada soovivad. Rohetiiger on kokku kogunud väärtusliku kompetentsi, mentorid ja lahendused, läbi mille on võimalik keskenduda oma ettevõtte mõjukohtadele, neid parendada ja luua vajalikke algatusi muudatuste juhtimiseks kogu organisatsioonis. Samuti annab Rohetiigri akadeemias osalemine ettevõtetele eelise vältimaks võimalikke eksimusi ja rohepesu, mis tahes tahtmata võivad rohepöördele asudes ette tulla.
    Suund keskkonnasäästlike valikute poole
    Organisatsioonist loovad terviku indiviidid, kelle iseseisvad valikud mõjutavad suurt pilti ja seavad aluse muudatuste vajalikkuseks. Ühiskonnas olulise sektori osana mõjutab LHV nii otseselt kui ka kaudselt meid ümbritsevat keskkonda. Seetõttu on LHV otsustanud suunata oma põhitegevuse rahavooge teadlikumalt tegevustesse, mis toetavad üleminekut kliimaneutraalsele ja kestlikule majandusele. LHV on välja töötanud laenude eripakkumise, mis aitavad klientidel teha oma igapäevases tarbimises keskkonnasäästlikke valikuid. Nõnda aitab LHV kaasa majanduskasvule, mis samal ajal vähendab kasvuhoonegaaside heidet ja reostust ning jäätmeteket. Samuti tõhustab see loodusressursside mõistlikku kasutamist.
    Rohelised väärtused investeerimises pole mitte ajutine, vaid tugev ja kiiresti kasvav suundumus ja seetõttu on lisaks roheliste laenude eripakkumisele LHV töötanud välja ka Eesti esimesed keskkonnasäästu edendavad pensionifondid. LHV usub, et Eestis on piisavalt roheliselt mõtlevaid inimesi, kes soovivad, et nende pensioniraha järgiks jätkusuutliku ja rohelise maailmavaate põhimõtteid. Seega on soov läbi oma igapäevaste tegevuste mõjutada kestlikuma käitumise suunas nii üksikisikuid kui ka terveid sektoreid.
    LHV on mõistnud, et muutuste elluviimine ei ole mugav ja lihtne, kuid see on vajalik ja ainukene viis, mismoodi üleüldse edasi liikuda. Muutuste juhtimist on alustatud eelkõige oma inimestest ja näiteks on LHV Tallinna büroo võitnud 2020. aastal aasta Rohekontori tiitli. Teekond aga roheliste valikute teenäitajaks saamisel on veel pooleli ja LHV ambitsioonid on märgatavamalt suuremad, sest „business as usual“ enam ei toimi ja me oleme sunnitud oma mugavustsoonist välja astuma.
    Jaga lugu:

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
USA aktsiaturud langesid enne suurfirmade tulemusi
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Töötajaid otsivad Taani firmad vaevlevad rämpsavalduse laviini all
Iga viies Taani ettevõte saab töökuulutuse peale avaldusi kandidaatidelt, kes tegelikult ei tahagi firmasse tööle pääseda. See on ettevõtjad välja vihastanud, kirjutab kohalik majandusleht Borsen.
Iga viies Taani ettevõte saab töökuulutuse peale avaldusi kandidaatidelt, kes tegelikult ei tahagi firmasse tööle pääseda. See on ettevõtjad välja vihastanud, kirjutab kohalik majandusleht Borsen.