Artikkel
  • Ericsson Eesti − vastutustundlik ettevõte teed rajamas

    Põhiline, mille kallal praegu kohalikul tasemel töötame, on see, et oleksime oma operatsioonides süsinikuneutraalsed. Olgu tegemist siis sisetranspordi, hoonete, kütmise, tootmisprotsessides kasutatava elektri või muu sarnasega. Arvutasime välja oma eelmise aasta baseline’i, sealt hakkame seda tulevastel aastatel kindla protsendi võrra vähendama.

    Ülemaailmse haardega Ericssonis on vastutustundlik käitumine ja roheline mõtteviis igapäevase tegutsemise alus. Keskkonna ja jätkusuutlikkusega seotud teemad on prioriteediks nii globaalse organisatsiooni tegevjuhi Börje Ekholmi laual kui ka kohaliku ettevõtte strateegias. Igapäevaselt panustab keskkonnahoidu kogu tiim, sõltumata, kas töötatakse kontoris või tootmises.

    Keskkonnateadlik mõtteviis on inimestega järjest enam kaasas ja seda entusiasmi on väga hea näha. Tallinnas asuvas Ericssoni NPI-s (uute toodete testimise ja arendamise innovatsioonikeskuses) on väljakutseks nii energia­tõhusus, ringmajanduse põhimõtete rakendamine, toodete disain ja elutsükli kavandamine kui ka järjepidev töö oma töötajate kaasamise ja teadlikkuse tõstmisega.
    Jätkusuutlik ja vastutustundlik ettevõtlus on globaalses organisatsioonis eraldi valdkond, kuhu panustab igapäevaselt ligi tuhat inimest. Ka Ericsson Eestis on eraldi meeskond, kes vastutab keskkonnajala­jälje vähendamise eest. Nad tegelevad tootmisprotsesside keskkonnasõbralikumaks muutmisega, kaasavad töötajaid ja aitavad jätkusuutlikul mõtteviisil levida. Üheks suurimaks eesmärgiks on saavutada aastaks 2030 süsinikuneutraalsus kõigis ettevõtte enda tegevustes. Samuti soovib Ericsson 2040. aastaks olla süsinikuneutraalne kogu tarneahelas tarnijatest toodete lõppkasutajateni. Eesmärk on ambitsioonikas ja tähendab kasvuhoonegaaside emissioonide reaalset vähendamist, mitte kompenseerimist. Kompenseerimine on viimane meede, mida rakendatakse juhul, kui emissioone enam vähendada ei ole võimalik.

    Energiatarve aasta lõpuks kümme korda väiksem

    Ericssoni Tallinna innovatsioonikeskus testib, arendab ja toodab uusimaid 5G tooteid klientidele üle maailma. Kui seni on iga järgneva põlvkonna mobiilsidestandardiga sidevõrguseadmete energiatarve tõusnud, siis 5G toodete portfelliga on võetud eesmärgiks energiatarvet vähendada lausa kümme korda 2022. aasta lõpuks. Kas teadsite, et Ericssoni 5G raadiod on juba 9,3 korda energiatõhusamad kui 4G toodete portfoolio?
    Ericssoni Tallinna peakontoris käib tootmine 24 tundi ööpäevas, mistõttu on oluline keskkonnateadlike valikute tegemine kõikides tootmise etappides, alates komponentide valikust, transpordist, tootmisprotsessidest ja lõpetades jäätmekäitlusega. Sel aastal on võetud fookusesse tootmisliinide energiakasutuse analüüsimine ja optimeerimine. Lisaks sellele pannakse suurt rõhku ringmajanduse edendamisele. Näiteks jäätmekäitluses on peamine eesmärk nii palju materjale kui võimalik taas ringlusesse suunata. Papi- ja paberijäätmetest suunatakse ringlusesse üle 90%, puidujäätmetest ligi 70%. Jäätmete sorteerimise lihtsustamiseks tootmises on kõigil jäätmekonteineri siltidel pildid illustreerimaks, mida täpselt sinna konteinerisse visata tohib. Samuti on Ericsson loonud süsteemi, mille raames kogutakse oma tooted klientidelt parandamiseks või ümbertöötlemiseks tagasi.
    Lisaks tootmisele paneb ettevõte suurt rõhku ka oma hoonete ja kontorite energiatõhususe parendamisele ja keskkonnasõbralikumaks muutmisele. Ericssoni Ülemiste kontor asub hoones, millel on kuldne LEED-sertifikaat. Tegemist on rahvusvaheliselt tuntud sertifikaadiga, millega tunnustatakse keskkonnasäästlikult toimivaid hooneid. Ericssoni siht on LEED sertifikaadi omandamine kõigile ettevõtte hoonetele. Kuivõrd teised hooned on ehitatud juba aastakümneid tagasi, tuleb sertifikaadi saamiseks mitmeid ümberehitusi teha – näiteks uuendada tehnosüsteeme ja investeerida energiatõhusamatesse lahendustesse.

    Mitmed keskkonda säästvad uuendused on juba tehtud

    Näiteks asendati tootmises veeautomaadid hoopis joogipurskkaevudega, mis on võimaldanud ühekordsete topside kasutust drastiliselt vähendada. Selle aasta lõpuks on seatud eesmärk, et mitte ühtegi ühekordset topsi enam majas ei oleks. Lisaks tegeletakse personaliosakonnas paberikasutuse vähendamisega – eesmärgiks on võetud poole vähem paberit kasutada.
    Selline näeb välja Ericssoni toode linnas.
    Samuti kasutatakse targalt ka kontoripindu: töötajatel pole isiklikke laudu, töökoht broneeritakse paindlikult vastavalt vajadusele. Nii kasutatakse ruumi optimaalselt ja välditakse vajadust kontorit laiendada, kui meeskond pidevalt kasvab. Lisaks tootmisele rakendatakse ringmajanduse praktikaid ka kontoritöös. Kodukontori sisustamiseks jagati töötajatele kontorite renoveerimisest üle jäänud ergonoomilised seisulauad, mis ruumi kokku hoidmiseks väiksemate vastu välja vahetati.

    Töötajad tulevad kaasa

    Ericssoni töötajad peavad keskkonnahoidu väga oluliseks ja räägivad keskkonnateemadel julgelt kaasa. Keskkonnatiim töötab selle nimel, et ettevõtte keskkonnajalajäljega seotud infot nii tootmis- kui ka kontoritöötajatega jagada. Kaasamisprotsess on näidanud, et uute ideede kohta tasub kõigilt nõu küsida – palju põnevaid uusi ideid keskkonnahoiu edendamiseks on tulnud just oma töötajate seast. Head mõtted viime ka ellu!

    Ericsson Eesti AS

    • Ericsson on 146-aastane rahvusvaheline sidevõrgu- ja telekommunikatsiooniettevõte.

    • Eesti üksuses arendatakse ja toodetakse sidevõrguseadmeid ning luuakse innovaatilisi tööstus 4.0 lahendusi.

    • Peamine fookus on 5G toodete testimisel ja arendamisel, luues ühendusi, mis muudavad kujuteldamatu võimalikuks.

    • 260 uute toodete prototüüpi kuus.

    • 2100 töötajat, kellest umbes kolmandik seotud arendustegevustega, teised tootmise ja tugiteenustega.

    • Jätkusuutlik ja madala süsinikuheitmega tootmine on ettevõtte üks prioriteete.

    • Ettevõte kasutab rohelist energiat aastast 2011.

    • Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kuldtase järjepidevalt aastast 2017.

    • Hea töökeskkonna märgis.

    • Eelmise aasta jooksul vähendasime tarneahela, rajatiste ja ärireiside heitkoguseid 60% võrra.

    • 2050. aastaks on Ericssoni eesmärk olla süsinikuneutraalne kogu tarneahela üleselt tarnijatest toodete lõppkasutajateni.

    • Jäätmekäitluses on prioriteediks materjalide uuesti ringlusse suunamine. 95% paberi- ja papijäätmetest ning 75% puidujäätmetest saadetakse uuesti ringlusesse.

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.