Artikkel
  • Ericsson Eesti − vastutustundlik ettevõte teed rajamas

    Põhiline, mille kallal praegu kohalikul tasemel töötame, on see, et oleksime oma operatsioonides süsinikuneutraalsed. Olgu tegemist siis sisetranspordi, hoonete, kütmise, tootmisprotsessides kasutatava elektri või muu sarnasega. Arvutasime välja oma eelmise aasta baseline’i, sealt hakkame seda tulevastel aastatel kindla protsendi võrra vähendama.

    Ülemaailmse haardega Ericssonis on vastutustundlik käitumine ja roheline mõtteviis igapäevase tegutsemise alus. Keskkonna ja jätkusuutlikkusega seotud teemad on prioriteediks nii globaalse organisatsiooni tegevjuhi Börje Ekholmi laual kui ka kohaliku ettevõtte strateegias. Igapäevaselt panustab keskkonnahoidu kogu tiim, sõltumata, kas töötatakse kontoris või tootmises.

    Keskkonnateadlik mõtteviis on inimestega järjest enam kaasas ja seda entusiasmi on väga hea näha. Tallinnas asuvas Ericssoni NPI-s (uute toodete testimise ja arendamise innovatsioonikeskuses) on väljakutseks nii energia­tõhusus, ringmajanduse põhimõtete rakendamine, toodete disain ja elutsükli kavandamine kui ka järjepidev töö oma töötajate kaasamise ja teadlikkuse tõstmisega.
    Jätkusuutlik ja vastutustundlik ettevõtlus on globaalses organisatsioonis eraldi valdkond, kuhu panustab igapäevaselt ligi tuhat inimest. Ka Ericsson Eestis on eraldi meeskond, kes vastutab keskkonnajala­jälje vähendamise eest. Nad tegelevad tootmisprotsesside keskkonnasõbralikumaks muutmisega, kaasavad töötajaid ja aitavad jätkusuutlikul mõtteviisil levida. Üheks suurimaks eesmärgiks on saavutada aastaks 2030 süsinikuneutraalsus kõigis ettevõtte enda tegevustes. Samuti soovib Ericsson 2040. aastaks olla süsinikuneutraalne kogu tarneahelas tarnijatest toodete lõppkasutajateni. Eesmärk on ambitsioonikas ja tähendab kasvuhoonegaaside emissioonide reaalset vähendamist, mitte kompenseerimist. Kompenseerimine on viimane meede, mida rakendatakse juhul, kui emissioone enam vähendada ei ole võimalik.

    Energiatarve aasta lõpuks kümme korda väiksem

    Ericssoni Tallinna innovatsioonikeskus testib, arendab ja toodab uusimaid 5G tooteid klientidele üle maailma. Kui seni on iga järgneva põlvkonna mobiilsidestandardiga sidevõrguseadmete energiatarve tõusnud, siis 5G toodete portfelliga on võetud eesmärgiks energiatarvet vähendada lausa kümme korda 2022. aasta lõpuks. Kas teadsite, et Ericssoni 5G raadiod on juba 9,3 korda energiatõhusamad kui 4G toodete portfoolio?
    Ericssoni Tallinna peakontoris käib tootmine 24 tundi ööpäevas, mistõttu on oluline keskkonnateadlike valikute tegemine kõikides tootmise etappides, alates komponentide valikust, transpordist, tootmisprotsessidest ja lõpetades jäätmekäitlusega. Sel aastal on võetud fookusesse tootmisliinide energiakasutuse analüüsimine ja optimeerimine. Lisaks sellele pannakse suurt rõhku ringmajanduse edendamisele. Näiteks jäätmekäitluses on peamine eesmärk nii palju materjale kui võimalik taas ringlusesse suunata. Papi- ja paberijäätmetest suunatakse ringlusesse üle 90%, puidujäätmetest ligi 70%. Jäätmete sorteerimise lihtsustamiseks tootmises on kõigil jäätmekonteineri siltidel pildid illustreerimaks, mida täpselt sinna konteinerisse visata tohib. Samuti on Ericsson loonud süsteemi, mille raames kogutakse oma tooted klientidelt parandamiseks või ümbertöötlemiseks tagasi.
    Lisaks tootmisele paneb ettevõte suurt rõhku ka oma hoonete ja kontorite energiatõhususe parendamisele ja keskkonnasõbralikumaks muutmisele. Ericssoni Ülemiste kontor asub hoones, millel on kuldne LEED-sertifikaat. Tegemist on rahvusvaheliselt tuntud sertifikaadiga, millega tunnustatakse keskkonnasäästlikult toimivaid hooneid. Ericssoni siht on LEED sertifikaadi omandamine kõigile ettevõtte hoonetele. Kuivõrd teised hooned on ehitatud juba aastakümneid tagasi, tuleb sertifikaadi saamiseks mitmeid ümberehitusi teha – näiteks uuendada tehnosüsteeme ja investeerida energiatõhusamatesse lahendustesse.

    Mitmed keskkonda säästvad uuendused on juba tehtud

    Näiteks asendati tootmises veeautomaadid hoopis joogipurskkaevudega, mis on võimaldanud ühekordsete topside kasutust drastiliselt vähendada. Selle aasta lõpuks on seatud eesmärk, et mitte ühtegi ühekordset topsi enam majas ei oleks. Lisaks tegeletakse personaliosakonnas paberikasutuse vähendamisega – eesmärgiks on võetud poole vähem paberit kasutada.
    Selline näeb välja Ericssoni toode linnas.
    Samuti kasutatakse targalt ka kontoripindu: töötajatel pole isiklikke laudu, töökoht broneeritakse paindlikult vastavalt vajadusele. Nii kasutatakse ruumi optimaalselt ja välditakse vajadust kontorit laiendada, kui meeskond pidevalt kasvab. Lisaks tootmisele rakendatakse ringmajanduse praktikaid ka kontoritöös. Kodukontori sisustamiseks jagati töötajatele kontorite renoveerimisest üle jäänud ergonoomilised seisulauad, mis ruumi kokku hoidmiseks väiksemate vastu välja vahetati.

    Töötajad tulevad kaasa

    Ericssoni töötajad peavad keskkonnahoidu väga oluliseks ja räägivad keskkonnateemadel julgelt kaasa. Keskkonnatiim töötab selle nimel, et ettevõtte keskkonnajalajäljega seotud infot nii tootmis- kui ka kontoritöötajatega jagada. Kaasamisprotsess on näidanud, et uute ideede kohta tasub kõigilt nõu küsida – palju põnevaid uusi ideid keskkonnahoiu edendamiseks on tulnud just oma töötajate seast. Head mõtted viime ka ellu!

    Ericsson Eesti AS

    • Ericsson on 146-aastane rahvusvaheline sidevõrgu- ja telekommunikatsiooniettevõte.

    • Eesti üksuses arendatakse ja toodetakse sidevõrguseadmeid ning luuakse innovaatilisi tööstus 4.0 lahendusi.

    • Peamine fookus on 5G toodete testimisel ja arendamisel, luues ühendusi, mis muudavad kujuteldamatu võimalikuks.

    • 260 uute toodete prototüüpi kuus.

    • 2100 töötajat, kellest umbes kolmandik seotud arendustegevustega, teised tootmise ja tugiteenustega.

    • Jätkusuutlik ja madala süsinikuheitmega tootmine on ettevõtte üks prioriteete.

    • Ettevõte kasutab rohelist energiat aastast 2011.

    • Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kuldtase järjepidevalt aastast 2017.

    • Hea töökeskkonna märgis.

    • Eelmise aasta jooksul vähendasime tarneahela, rajatiste ja ärireiside heitkoguseid 60% võrra.

    • 2050. aastaks on Ericssoni eesmärk olla süsinikuneutraalne kogu tarneahela üleselt tarnijatest toodete lõppkasutajateni.

    • Jäätmekäitluses on prioriteediks materjalide uuesti ringlusse suunamine. 95% paberi- ja papijäätmetest ning 75% puidujäätmetest saadetakse uuesti ringlusesse.

    Jaga lugu:
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
LHV aktsia jaguneb reedel kümneks
Reedel toimub LHV aktsiate kümnekordne split, mis tähendab, et uuel nädalal on LHV aktsia hind 10 korda väiksem.
Reedel toimub LHV aktsiate kümnekordne split, mis tähendab, et uuel nädalal on LHV aktsia hind 10 korda väiksem.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Eesti tahab NATO-lt siia diviisisuurust kaitsevalmidust
Madridi tippkohtumisel pannakse paika aastakümnete suurim muutus NATO valmidusplaanides. Eesti soovib, et paigas oleksid struktuurid Eesti kaitsmiseks vähemalt diviisi suuruse üksusega, kuid see ei tähenda, et siin peaks permanentselt viibima üks diviis viibima.
Madridi tippkohtumisel pannakse paika aastakümnete suurim muutus NATO valmidusplaanides. Eesti soovib, et paigas oleksid struktuurid Eesti kaitsmiseks vähemalt diviisi suuruse üksusega, kuid see ei tähenda, et siin peaks permanentselt viibima üks diviis viibima.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.