Artikkel
  • Jaga lugu:

    Selver vähendab energiatarbimist nutikate lahendustega

    “Esimesena on meil tähelepanu all gaasiküttega majad – gaasiküte on hetkel kaks korda kallim kui kaugküte. Otsime võimalusi küttesüsteemi muutmiseks,” ütleb Selveri halduse ja arenduse projektijuht Tarmo Toiger. Loe, milliseid võimalusi jaekauplusel on, et olla keskkonnasõbralikum ja kulusid kokku hoida.

    Küttesüsteemide muutmine pole igas kaupluses võimalik. “Selver ei ole kauplusehoonete omanik. Küll aga kuulub kolmandik majadest, kus Selverid tegutsevad, Selveri emafirmale Tallinna Kaubamaja Grupile. Nii ka Pirita Selver, mis on heaks näiteks Selveri ja omaniku vahelisest sujuvast koostööst. Ka kaugküttele üleminek sõltub majaomanikest. Seni on kaugküttele läinud üle Suurejõe ja Mustakivi kauplused,” ütleb Toiger ja räägib ka numbritest. “Kui Tallinnas maksab kaugküte 97.15 €/MWh, siis gaasiga majas on see 210.52 €/MWh. Rahas tähendab see 8000 eurot kokkuhoidu aastas.
    Katsetavad päikesepaneelidega
    “Esimesena valmis päikesepark Pirita Selveri katusele ning hetkel on käsil teise kaupluse ettevalmistamine pargi rajamiseks. Kaardistame ka järgmisi maju, kuhu sellise süsteemi rajamine oleks võimalik. Investeering sellesse on suur ja pargi ehitus pole kulgenud väljakutseteta, kuid see on meie panus rohepöörde kiiremaks õnnestumiseks,“ tõdeb Toiger. “Eks siis, kui päikesepargid on end sisse töötanud, saab nende tasuvusest lähemalt rääkida.”
    Tänaseks on Selver aga üle läinud kõigis emafirma kontserni hoonetes täielikult taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri tarbimisele.
    Jääksoojus tuleb ära kasutada
    Toigeri sõnul toodavad külmakompressorid suures koguses sooja, mille saaks suunata kasutamiseks mujale. “Me liigume seda teed, et jääksoojuse saaks suunata tarbevee soojendamiseks, misjärel saab seda kuuma jääksoojavett kasutada läbi ventilatsiooni ja põrandakütte müügisaali soojendamiseks. Suvisel ajal pole müügisaali soojendamist vaja – oleme arutanud Utilitasega, kas ja kuidas oleks võimalik jääksoojus neile anda, kuid need läbirääkimised on veel pooleli,” ütleb Toiger.
    Uute poodide avamisel või vanade renoveerimisel võetakse kasutusele uudse põhimõttega külmaseadmed. “Need on CO2-põhised masinad, mis on keskkonnasõbralikumad kui vanemad, fluoritud kasvuhoonegaaside põhised külmikud, mille CO2 jalajälg on väikseim,” ütleb Toiger ja lisab, et uutele külmaparkidele üleminekuga on nad hoidnud kokku 40% küttelt ja 30% elektrienergialt. Selliste kestliku energiasäästu põhimõttel töötavate uute A-energiamärgisega külmaseadmetega on kaetud kolmandik Selveri kogu ketist. Lõppeva ja tuleva aastaga tervikrenoveeritakse järgmised 5 Selveri keti kauplust.
    Kokkuhoius mängivad rolli ka pisidetailid
    Jaekaupluse kulude vähendamine ja keskkonnasäästlikumatele süsteemidele üleminek saab toimuda nii müügisaalis kui ka tagaruumides. Toiger toob näite, et segistites kasutavad nad aeraatoreid, mis lisavad kraanist jooksvasse vette õhku, mis vähendab vee tarbimist. “Kasutame liikumisandureid, et tuled ei põleks ruumides, kus kedagi ei viibi ja panime piimatoodete letile uksed ette, mis andis koheselt kuni 15% kokkuhoidu,” lisab ta.
    Kokkuhoiuvõimaluste kaardistamine alles käib, kuid Toiger annab väikese ülevaate, mida veel saab kauplus ära teha, et olla keskkonnasõbralikum. “Võimalus on alandada müügisaali temperatuuri, alandada ööseks kütet, kasutada automaatikat, et kui aken on lahti, siis küte ja jahutus ei tööta või kui õues on valgem, väheneb lambivalgus selle võrra, ja asendada boilerid jääksoojusega köetud veega,” ütleb ta ja lisab, et need on ainult üksikud näited sellest, mida kokkuhoiu jaoks plaanis teha on.
    Milline võiks välja näha tulevikukauplus?
    Mõeldes tulevikule, et milline näeb välja nullenergia-põhimõttel töötav kauplus, annab Toiger mõned huvitavad mõtted: “Kauplussed võiksid töötada lühemal lahtiolekuperioodil, külmaainena kasutatakse masinates ainult CO2-te, katusel ja hoone lõunapoolsetes külgedes on päikesepaneelid ja iga kaupluse juures on maasoojuspumbad. Väga võimas lahendus oleks muidugi soojuse akumuleerimine maasse. Lisaks veel hoone seinad ja laed võiksid olla väga paksud, akendeta, ruumide jahutus tuleks suvisel ajal kaugjahutusest, jääksoojus tuleks täiel määral ära kasutada. WC-pottides võiks olla võimalik kasutada vihmavett ja jahutus oleks täisautomaatne,” toob Toiger välja mõned tulevikuideed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.