Rootsi lennundus- ja kaitsetööstusettevõtte Saab väärtus on börsil meeletu tõusu teinud ja ootused lähiaastate kasumile ja rahavoole on äärmuslikult üles köetud, kirjutab Rootsi ärileht Dagens Industri.
Saabi Gripeni hävituslennukeid tellis alles eelmisel nädalal Peruu 3,5 miljardi dollari eest 24 tükki.
Foto: Jessica Gow, TT/Scanpix
Saab on nüüd suurem kui kaevandusmasinate tootja Sandvik ja telekomiseadmeid valmistav Ericsson, hoolimata nõrgast kasumite ajaloost. Ettevõtte turukapitalisatsioon läheneb 300 miljardile Rootsi kroonile, viie aastaga on see enam kui kaheksakordistunud.
Venemaa Ukrainale kallaletungimisest saadik on Euroopa kaitsetööstuse aktsiad kallinenud kordades ning see ralli ei ilmuta praegu erilisi väsimuse märke.
Rootsi plaanib tõsta oma kaitsekulud 3,5 protsendini SKPst aastaks 2030 ja teeb kokku 28 miljardi euro suuruse kaitseinvesteeringu, mida rahastatakse laenuga.
Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.