Artikkel
  • Tagasivaade: COVID-i mõjud start-up ja riskikapitali investeeringutele Euroopas

    Valter VõhmaFoto: Triin Kappak | TRINITI

    Kui investor avab täna uudisvoo, hakkavad tal helisema erinevad häirekellad seoses COVID-i tagajärgedega majandusele, Ukraina sõja mõjudega ähvardavale toidukriisile ja kõrgetele energiahindadele, samuti kõrge inflatsiooni ja arvukate muude geopoliitiliste pingetega. Kas riskikapitaliinvestor hoolib sellest kõigest? Kas investorit peaks see üldse huvitama?

    Käesolev artikkel on koostatud TRINITI vandeadvokaadi Valter Võhma poolt eesmärgiga anda lugejale, tuginedes avalikult kättesaadavatele andmetele, ülevaade COVID-i mõjudest riskikapitaliinvesteeringutele Euroopas.
    Milline oli seis enne COVID pandeemiat 2019. aastal?
    Crunchbase andmetel kaasasid Euroopa startup’id 2019. aastal investeeringutena üle 36 miljardi USA dollari, mis oli üle 7 miljardi USA dollari rohkem kui 2018. aastal. Statistika andmetel olid vastavad numbrid 2019. aastal 39,8 miljardit eurot ja 2018. aastal 21,2 miljardit eurot (mis teeb sama palju USA dollarites). Seega, 2019. aastal õnnestus Euroopa start-up’idel kaasata investeeringuid mahus ligikaudu 40 miljardit USA dollarit. Investeeringute kasv 2019. aastal (võrreldes 2018. aastaga) tuli vaatamata väiksemale tehingute arvule, ca 6066 tehingut 2018. aastal võrreldes ca 4275 tehinguga 2019. aastal. 2019. aastal olid Euroopa suurimad turud (riikide kaupa) kaasatud investeeringute poolest Ühendkuningriik (ca 14,6 miljardit USA dollarit), Saksamaa (ca 6,7 miljardit USA dollarit), Prantsusmaa (ca 4,9 miljardit USA dollarit), Rootsi (ca 2,9 miljardit USA dollarit) ja Hispaania (ca 1,7 miljardit USA dollarit). Linnade arvestus noppis kõige suurema tehingute arvuga esikoha London (979 tehingut), millele järgnesid Pariis (355 tehingut) ja Berliin (273 tehingut). Asjaolu, et Ühendkuningriik, Saksamaa ja Prantsusmaa olid riskikapitali investeeringute mõttes suurimad turud Euroopas, ei ole üllatav, kuivõrd nendes kolmes riigis olevad fondid kaasasid aastatel 2016-2020 ligikaudu 60% Euroopa riskikapitalifondidesse investeeritud kapitalist. Eeltoodust järeldub, et 2019. aastal läks Euroopas kõik start-up ja riskikapitali sektoris ülesmäge, tehingud muutusid järjest suuremaks ning riskikapitalifondid investeerisid start-up’idesse üha rohkem raha.
    Mis muutus 2020. aasta alguses, kui COVID-ist sai ülemaailmne pandeemia?
    COVID jõudis Euroopasse 2019. aasta lõpus/2020. aasta alguses. See tabas kõiki ootamatult, paljudes linnades ja riikides kehtestati liikumispiirangud, põhjustades raskusi mitte ainult üksikisikutele, vaid ka ettevõtjatele. Paljud riigid otsustasid anda erinevates majandusvaldkondades tegelevatele ettevõtjatele riigiabi aitamaks neil ületada COVID-i leviku peatamiseks võetud meetmetest tingitud märkimisväärne äritegevuse langus. Kuidas mõjutas see kõik start-up ja riskikapitali sektorit?
    Puhtalt minu enda praktikale tuginedes vähenes 2020. aasta esimeses kvartalis investeerimisaktiivsus Eestis (ja ka Baltikumis) märkimisväärselt. Paljud tehingud pandi ootele, läbirääkimised lükkusid edasi/pikenesid ning uusi tehinguid sõlmiti väga vähe. Teises kvartalis hakkasid asjad paranema, ootel olnud tehingud jätkusid ning uusi tehinguid hakkas juurde tulema.
    Kui vaadata 2020. aastat numbrites, siis Euroopa suurimatel turgudel - Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal vähenesid investeeringute mahud 2020. aastal, seda küll mitte palju. Suurbritannia lõpetas 2020. aasta ca 13,7 miljardi USA dollari juures (tehtud riskikapitaliinvesteeringud) (võrreldes 2019. aastaga ca 0,9 miljardit USA dollarit vähem) ja Saksamaa vastavalt ca 5,4 miljardi USA dollari juures (võrreldes 2019. aastaga ca 1,3 miljardi USA dollarit vähem). Prantsusmaal, Rootsis ja Madalmaades, kes olid 2020. aastal Euroopas kolm järgmist suurimat tegijat, näitasid numbrid seevastu võrreldes 2019. aastaga väikest kasvu. Vaatamata sellele, et 2020. aastal oli Euroopas COVID, lõppes aasta investeeritud koondsumma osas põhimõtteliselt sama tulemusega kui 2019. aasta, st Euroopa start-up’idesse investeeriti ligikaudu 40 miljardit USD. Sellise tulemuse saavutamine 2020. aastal oli tingitud väga tugevast kolmandast ja neljandast kvartalist, kus start-up’id kaasasid riskikapitali vastavalt ca 10,4 miljardit USA dollarit (kolmas kvartal) ja ca 11,8 miljardit USA dollarit (neljas kvartal).
    Kui süüvida statistikasse, saab järeldada, et 2020. aastal vähenes seemne-(seed) ja ingelinvesteeringute arv oluliselt, ca 1233-lt tehingult esimeses kvartalis ca 715-le tehingule neljandas kvartalis. Vaatamata eeltoodule ei muutunud vastavate investorite poolt tehtud investeeringute kogusumma, jäädes kvartaalselt ca 0,9-1 miljardi USA dollari kanti. Sellest järeldub, et 2020. aastal tegid inglid igas järgnevas kvartalis arvuliselt vähem investeeringuid, kuid investeeringute suurused (iga investeeringu kohta eraldi) kasvasid. Investeeriti vähematesse start-up’idesse, kuid rohkem korraga. Sama dünaamikat tehingute arvu osas oli näha ka varajase faasi (early-stage) investeeringute puhul, kuid erinevalt seemne- ja ingelinvesteeringutest, kasvasid investeeringute mahud kolmandas ja neljandas kvartalis (võrreldes esimese ja teise kvartaliga märkimisväärselt). Hilise faasi (late-stage) investeeringute puhul oli dünaamika teistsugune. Investeeringute arv püsis kvartali kaupa kogu aasta jooksul ligikaudu samal tasemel, välja arvatud kolmas kvartal. Seevastu investeeritud summad alati kasvasid kvartalite lõikes ning aasta viimases kvartalis kaasati hilise faasi tehingutega kapitali ca 7 miljardit USA dollarit (mis oli ca 2 miljardit USA dollarit rohkem kui kolmandas kvartalis).
    Eeltoodu põhjal võib järeldada, et seemne- ja ingelinvestorid ning varajase faasi investorid tegid pärast COVID-i epideemiaks muutumist Euroopas oluliselt vähem tehinguid. Kui seemne- ja ingelinvestorite investeeringute kogusummad olid 2020. aastal kvartalite lõikes enam vähem samas suurusjärgus, siis varajase faasi investeeringute puhul kasvasid investeeringute mahud kolmandas ja neljandas kvartalis oluliselt (võrreldes esimese ja teise kvartaliga). Sellest järeldub, et varajase faasi investeeringuid tegevad riskikapitalifondid vähendasid esimeses ja teises kvartalis tempot, kuid seejärel suurendasid investeeringute mahtu oluliselt. Hilisema staadiumi (late-stage) investeeringute puhul võib järeldada, et COVID vaid aeglustas kasvu ca kolme kvartali jooksul, kuid sellest hoolimata kasvasid numbrid kvartalist kvartalisse.
    Kuidas erinesid 2021. aasta tulemused 2020. aasta tulemustest?
    2021. aastal läbi viidud küsitlus näitas, et 88% riskikapitalifondidest olid Euroopa tehnoloogiasektori tuleviku suhtes optimistlikumad, kui 12 kuud tagasi 2021. aasta oli Euroopa start-up ja riskikapitali sektorile rekordiline – investeeriti üle 100 miljardi USA dollari. Euroopasse tuli 2021. aastal juurde 98 ükssarvikut ning dekasarvikute (decacorn) arv kahekordistus. Sellest järeldub, et 2020. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis üles võetud hea tempo kiirenes 2021. aastal oluliselt. Investeeringute tohutu kasv ei toimunud ainult Euroopas, 2021. aastal ulatusid ülemaailmsed riskikapitaliinvesteeringud 643 miljardi USA dollarini, mis on peaaegu kaks korda rohkem, kui 2020. aastal (335 miljardit USA dollarit).
    Euroopa suurimatel turgudel kasvasid riskikapitaliinvesteeringute mahud 2021. aastal märkimisväärselt ulatudes Ühendkuningriigis ca 27 miljardi USA dollarini, Saksamaal ca 12,4 miljardi USA dollarini, Prantsusmaal ca 8,5 miljardi USA dollarini, Rootsis ca 7,1 miljardi USA dollarini ja Hollandis ca 5 miljardi USA dollarini. 2021. aastal olid jätkuvalt tähelepanu keskmes London, Berliin ja Pariis, kus kaasati ca 32 miljardit USA dollarit. Samuti, suurenes suurte investeerimisringide arv - 2021. aasta esimese üheksa kuu jooksul toimus üle 150-ne investeerimisringi, mille maht ületas 100 miljonit USA dollarit ja 57 investeerimisringi, mille maht ületas 250 miljonit USA dollarit. Euroopas oli kõige rohkem üle 100 miljoni USA dollari suuruseid riskikapitalitehinguid Ühendkuningriigis (üle 60). Kokkuvõttes, 2021. aastal toimus start-up ja riskikapitali investeerimismahtude enneolematu kasv - võrreldes 2020. aastaga, mil Euroopat räsis COVID, suurenes 2021. aastal investeeringute maht üle kahe korra.
    Samamoodi oli 2021. aasta väge edukas Eesti start-up ja riskikapitali sektorile. Kaasati üle 928 miljoni euro, 2020. aastal oli vastav number 440,9 miljonit eurot. Samuti, Eesti on jätkuvalt riik, kus on kõige rohkem start-up investeeringuid ühe elaniku kohta (1967 eurot) ja kõige rohkem start-up’e ühe miljoni elaniku kohta (1048).
    Millist mõju avaldab sektorile Ukraina sõda?
    Kuigi 2022. aasta esimeses kvartalis investeerimismahud kasvasid, on mahud teises kvartalis oluliselt vähenenud. Enim on vähenenud hilise faasi investeeringute mahud, langedes esimese kvartali 19,1 miljardi USA dollari pealt 13,7 miljardini teises kvartalis. Teise kvartali statistikast on üsna selge, et nii varase kui ka hilisema faasi investorid on oma investeerimistegevust Euroopas aeglustanud.
    Ukraina sõda on praeguseks mõjutanud kogu maailma, mitte ainult majanduslikult, vaid ka psühholoogiliselt. Tooraine hinnad on tõusnud, inflatsioon on märkimisväärne, intressimäärad tõusevad ja Euroopal on raskusi mõistliku hinnaga kütte hankimisega talveks. Tuginedes ülaltoodud statistikale ning asjaolule, et hetkel ei näi olevat mingeid faktilisi tõendeid, mis viitaksid, et sõda Ukrainas kiiresti lõpeb, on raske uskuda, et kasv, mida nägime 2020. aasta kolmandast kvartalist kuni 2021. aasta teise kvartalini, lähiajal kordub.
    Siiski on Eesti seni olnud erandiks, kus investeeritud kapital on teiseks kvartaliks ületanud 850 miljoni euro piiri. Seda, kas antud suundumus jätkub ka edaspidi, näitab aeg.
    Järeldused
    Statistika põhjal saab järeldada, et COVID pandeemia mõjutas Euroopa start-up ja riskikapitali sektorit. Kõige nähtavam oli mõju ingel- ja seemneinvesteeringute ning varajase faasi investeeringute arvule, mis vähenesid pärast COVID-i levikut märkimisväärselt kogu Euroopas. COVID-i mõju hilisema faasi tehingutele ei olnud märkimisväärne, see lihtsalt vähendas investeerimismahtude kasvu 2020. aasta esimesest kuni kolmanda kvartalini. Kokkuvõttes jäi 2020. aasta neljanda kvartali tugevate tulemuste tõttu 2020. aastal Euroopa start-up’idesse investeeritud kogusumma sarnaseks 2019. aasta tasemega. 2021. aasta tulemustele tuginedes võib väita, et COVID pigem pidurdas sektori kasvu kui vähendas seda.
    Käesolev artikkel põhineb avalikult kättesaadavatel andmetel ja seetõttu ei anna autor mingeid garantiisid andmete õigsuse kohta. Vaata originaalpostitust siit!
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
USA aktsiaturg rallis tugevalt teist päeva järjest
USA aktsiaindeksid teisipäeval tõusid ning USA aktsiaturg tegi tugevaima kahepäevase tõusu peale 2020. aasta aprillikuud, kui võlakirjaintresside allatulek ning ootus intressimäärade järsu tõusu peatumiseks, tõi investorid tagasi ostulainele.
USA aktsiaindeksid teisipäeval tõusid ning USA aktsiaturg tegi tugevaima kahepäevase tõusu peale 2020. aasta aprillikuud, kui võlakirjaintresside allatulek ning ootus intressimäärade järsu tõusu peatumiseks, tõi investorid tagasi ostulainele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Ärikinnisvara arendajad ei julge tormi hirmus üüri tõsta ega arendusi käivitada
Euribori tõus ja ebakindel majanduskeskkond on ärikinnisvara arendajad ettevaatlikuks teinud – mõni tõstab üüri pigem vähem, kuna kardab, et muidu jäävad pinnad tühjaks, teine paneb arendusplaanid paremaid aegu ootama.
Euribori tõus ja ebakindel majanduskeskkond on ärikinnisvara arendajad ettevaatlikuks teinud – mõni tõstab üüri pigem vähem, kuna kardab, et muidu jäävad pinnad tühjaks, teine paneb arendusplaanid paremaid aegu ootama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.