Artikkel
  • Jaga lugu:

    Teenustõkestusrünnakud kestavad minutite asemel tunde või päevi

    DDoS ehk teenustõkestusrünnakute maht on viimase paari aasta jooksul järjest kasvanud, samas on Telia DDoS rünnete statistikast näha, et viimastel kuudel on oluliselt muutunud nende rünnakute ulatus ja iseloom.

    Kui varasemalt olid ründed valdavalt lühikesed (1-10 min) ja rünnati ühte konkreetset serverit, siis nüüd on sagenenud juhtumid, kus sihtmärke on korraga mitu ning ründed kestavad järjest tunde või lausa päevi.
    Telia küberturbe lahenduste insener Tanel Kindsigo toob välja, et küberkuritegevuse ulatus ja sellega kaasnevad ohud on aastast aastasse suurenenud ning seoses sündmustega Ukrainas on lisandunud ka n-ö poliitiliselt motiveeritud rünnakud, mille peamiseks sihiks on olnud riigiasutused ja elutähtsa teenuse pakkujad.
    „Juba varasemalt oli väga selgelt näha mustrit, kus poliitilistel kaalutlustel korraldatud rünnakute puhul kasutati erinevate riigiasutuste töö häirimiseks just teenustõkestusrünnakuid,“ rääkis Kindsigo.
    DDoS rünnaku käigus koormatakse ettevõtte või asutuse internetiliiklust korraldav seade (nt server, ruuter või tulemüür) tahtlikult üle suure hulga päringutega, mille tulemusel muutub võrguliiklus kasutajatele liiga aeglaseks või hoopis ligipääsematuks.

    Rünnakud on muutunud intensiivsemaks

    Kindsigo sõnul on DDoS rünnakute arv kasvanud jooksva aasta 9 kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10-15%, samas nende rünnakute maht, kestvus ja ulatus on võrreldes varasemaga kordades suurem.
    „Ühe DDoS ründe käigus rünnatakse sageli mitut serverit korraga, ründed kestavad minutite asemel tunde või isegi päevi ning rünnakutega seotud võrguliikluse maht on kuni 10 korda suurem.“
    Eelmisel aastal võis DDoS rünnete algatajad jagada kolme põhikategooriasse – küberkurjategijad, kes tegelesid rutiinse raha väljapressimisega ettevõtetelt, poliitilised rühmitused, kes ründasid riigiasutusi ja elutähtsate teenuste veebilehti ning muudel eesmärkidel spetsiaalsetest keskkondadest tellitud rünnete korraldajad (nt õpilaste poolt kooli veebilehtede pihta suunatud rünnakud).
    Viimaste kuude statistikast on aga näha, et DDoS rünnete sihtmärkideks on nüüd peamiselt kaks segmenti – äriettevõtted, kelle tegevus sõltub palju veebikeskkonna toimimisest (nt veebipoed, interneti vahendusel pakutavad teenused jne) ning avalik sektor ja elutähtsate teenuste pakkujad. Muude juhuslike rünnakute maht on muutunud pigem marginaalseks.
    Tanel Kindsigo rõhutas, et olukorras, kus DDoS rünnakud on muutunud nii ulatuslikuks, on ettevõttel, kelle võrk ei ole selliste rünnete eest kaitstud, rünnaku korral endal sisuliselt võimatu ise midagi ette võtta.
    „Riigi infosüsteemid on täna piisavalt hästi turvatud. Ettevõtted pööravad samuti küberturvalisusele järjest enam tähelepanu, kuid siin on veel kindlasti arenguruumi. Ettevõtte suurusest või tegevusvaldkonnast olenemata peaksid ettevõtted kindlasti koostama põhjaliku riskianalüüsi. Tuleb defineerida, millised on äri jaoks kõige kriitilisemad riskid. Tuleb aru saada, millised on erinevate stsenaariumite realiseerumisel äri ja teenuse toimise vaates ja ka võimaliku maine- ning rahalise kahju vaates kõige suuremad riskid ning seejärel mõelda konkreetsete kaitsemeetmete peale,“ sõnas Kindsigo.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
USA aktsiaindekseid mõjutasid kõnelused majanduslangusest
USA aktsiaindekseid tabas teisipäeval langus. S&P 500 taandus 1,4%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1% ja Nasdaq Composite kukkus 2%.
USA aktsiaindekseid tabas teisipäeval langus. S&P 500 taandus 1,4%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1% ja Nasdaq Composite kukkus 2%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Livonia müüs Hortese juhtidele maha
Aia- ja kodukaupade keti Hortese juhid Kadri Ulla ja Karol Koger ostsid ettevõtte Livonia esimeselt investeerimisfondilt välja.
Aia- ja kodukaupade keti Hortese juhid Kadri Ulla ja Karol Koger ostsid ettevõtte Livonia esimeselt investeerimisfondilt välja.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.