Saku juht: ma ei salga, et aastate eest oli jutt kestlikkusest pisut eluvõõras

Artikkel

Kas jätkusuutlik investeerimine tähendab kompromisside tegemist tootluses?

Vastutustundlik ettevõte Eestis

Kindlustusmakse hakkab peagi sõltuma sinu enda öko-jalajäljest

- Sisuturundus
- Saku Õlletehas
- 15. juuni 2023 kell 5:00
Kuula
Saku juht: ma ei salga, et aastate eest oli jutt kestlikkusest pisut eluvõõras
Saku Õlletehast tunnustati tänavu taaskord Vastutustundliku Ettevõtte kuldmärgisega. Mida tähendavad märksõnad vastutustundlik ettevõte ja kestlikkus nii ettevõtte kui selle töötajate vaatest, räägivad intervjuus Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms ja tootmisjuht Marite Mets.
Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul on nii Sakus kui Carlsberg Grupil tervikuna ambitsioonikad eesmärgid – saavutada kogu oma väärtusahelas süsinikneutraalsus aastaks 2040.Foto: Jake Farra
Mida tähendab Saku Õlletehase jaoks “jätkusuutlikkus”? Miks see oluline on?
Jaan: Keskkonnahoid ja ressursside säästlik kasutamine on osa Carlsberg Grupi ja Saku Õlletehase igapäevastest tegevustest ja töötajate igapäevasest tööelust. Me tahame pruulida parimat õlut ja teisi jooke, mida Eesti inimesed armastavad. Saame seda teha vaid ümbritsevast keskkonnast ja oma inimestest hoolides ja seda ka väljapoole näidates – nii meie jookide tarbijatele, aga ka koostööpartneritele ja ühiskonnale laiemalt. Seetõttu on ka suureks tunnustuseks, et meie tegemisi pannakse tähele ja just Saku Õlletehast tunnustati ainukese joogitööstusettevõttena 2023. aastal vastutustundliku ettevõtte kuldmärgisega.
Saku Õlletehast tunnustati ainukese joogitööstusettevõttena 2023. aastal vastutustundliku ettevõtte kuldmärgisega.
Marite: Täiendusena Jaanile – teistkordne kuldmärgisega tunnustamine näitab meie järjepideva töö ja valikute õigsust. Pole vähemoluline, et eesmärgistatud fookus säästlikkusele on otseselt kasulik ärile – seda hindavad koostööpartnerid ja kliendid ning ühtlasi annab see aastate lõikes selget rahalist võitu ehk on ka äriliselt kasulik.
Kas sa/te ise aastal 2015 näiteks oskasite seda endale lahti mõtestada? Või oli see mingi kõrgelt Grupi tasandilt tulnud roheline vaht?
Jaan: Ma olen Sakus töötanud 20 aastat ja oi, kuidas ajad on muutunud. Ma olen päris palju töötanud ka Carlsbergi erinevates ettevõtetes ümber maailma ja seetõttu olen näinud seda pööret, mis suurtel kontsernidel on olnud. Kui vanasti lähtuti peamiselt põhimõttest, et "minimaalselt vajalik raha sisse ja maksimaalne kasum välja", siis nüüd on vähemasti Lääne väärtusruumis lisandunud mitmesugused muud elukeskkonda puudutavad tegurid, mis kokkuvõttes aitavad ärile kaasa.
Ma ei salga, et vahest ehk veel 15 aastat tagasi olin ma noorema ja uljamana ikka üsna selle mentaliteediga, et lõpptulemus on eesmärk omaette, vahet pole, mis vahenditega. Võib-olla tõesti alul tundus kogu see jätkusuutlikkuse jutt – juba terminina pisut võõras – millegi sellisena, millega justkui on vaja küll tegeleda, aga väga ei oskagi justkui suhestuda. Kuid nüüd juba kogenenumana ja ka Saku Õlletehase ajalooga tutvununa olen õppinud hindama seda meelsust, mis Sakus on olnud kõik viimased enam kui 200 aastat – sa teed oma tööd hästi siis, kui sa hoolid oma inimestest, ümbritsevast kogukonnast ja keskkonnast laiemalt.
Ma tegelikult ütleksin, et kogu see "kestlikkuse teema", mida pealispindselt võiks justkui pidada mingiks moevooluks, kannab ju edasi eestlaste üldist mentaliteeti. Ütleb ju vanasõnagi, et "ära sülita vanasse kaevu, enne kui uus valmis!". Kestlik mõtteviis on ju sama - sa tahad, et su kaev teeniks sind võimalikult kaua ja edukalt ning kui sa pead tegema uue, siis on see ka ju su kodutalu hoovi peal. Sa mõtled ju oma koduõuel, et see kena ja kauakestev oleks ning mida muud on ka ettevõte kui üks suuremat sorti kodumaja – sa tahad seal ju elada nii, et kõik oleks mugav, aga ilus ka.
Marite: Tootmise poole pealt ütleksin, et küsimus on pigem fookuses. Eks ressursisääst on olnud fookuses ju kogu aeg, isegi enne, kui sellesse niivõrd teadlikult lisandus kestlikkuse aspekt. Lihtsalt varem võib-olla seda kestlikkuse poolt nii otse ei teadvustatud, vaadati pigem tehnilisi detaile ja arvandmeid. Aga nagu Jaan ka ütles, eks seda mõtteviisiga harjumist on olnud, kuid tänaseks on see kindlasti meil Saku Õlletehases läbivalt juurdunud.
Saku Õlletehase tootmisjuhi Marite Metsa (fotol paremal) sõnul on ka uutel töötajatel üha enam huvi selle vastu, mida teeme oma jalajälje vähendamiseks ning milline on Saku Õlletehase kestlikkuse strateegia.Foto: Arno Mikkor
2022. aastal uuendas Carlsberg Grupp ka oma senist jätkusuutlikkuse strateegiat “Koos nulli suunas ja edasi” – miks, mis muutus?
Jaan: Sakus on kõik need üle 200 aasta pruulitud õlut sama põhimõtte järgi, mis on täna ka Carlsbergi missiooniks – parema tänase ja homse nimel. Meie täiustatud ESG programm „Koos nulli suunas ja edasi“ toetab seda eesmärki ja on ka meie strateegia lahutamatu osa. Kui detailsemaks minna, siis „Koos nulli suunas ja edasi“ strateegial on 11 fookusvaldkonda, selles on täiustatud ja laiendatud eesmärgid ning ambitsioonid, mille eesmärgiks on pakkuda ümberkujundavaid muutusi ja positiivset mõju meie ärile, ühiskonnale ja laiemalt kogu planeedile.
Marite: Detailsemalt rääkides, siis „Koos nulli suunas ja edasi“ tõstab meie ambitsioonide taset, teravdab meie eesmärke aastaks 2030, lisab pikemaajalisi eesmärke aastaks 2040 ja laiendab meie tähelepanu, et käsitleda rohkem meie kõige olulisemaid ESG teemasid. „Koos nulli suunas ja edasi“ on meie vastus globaalsetele väljakutsetele, mis seisavad kõigi riikide, ettevõtete ja ka inimeste ees. Jätkame tööd süsiniku jalajälje nulli viimiseks, veeraiskamise kaotamiseks, vastutustundliku alkoholitarbimise edendamiseks ning tööõnnetuste likvideerimise suunas. Lisaks püüame saavutada uusi eesmärke ja algatusi, et kogu meie tootmisahelas ehk ka põllumajanduses oleks ökoloogiline jalajälg tasakaalus ning meie pakenditest ei saaks mitte jäätmed, vaid nad oleks kas biolagunevad või siis tervenisti taaskasutatavad.
Carlsbergi ja Saku Õlletehase kestlikkuse põhisuunad
• Null süsinikujalajälge
• Null liitrit raisatud vett
• Null raisatud pakendijäätmeid
• Null põllumajanduslikku jalajälge
• Null vastutustundetut alkoholitarbimist
• Null tööõnnetust
Mis on kõige suurem muutus aastast 2017 kuni 2023 olnud? Ehk ajast, kui Carlsberg Grupp esmakordselt oma jätkusuutlikkuse strateegiat rakendas vs täna? Seda nii töötajate mõtlemises ja tegudes.
Jaan: Nagu ma ka eelnevalt mainisin, siis selge muutus on toimunud ka inimeste peades, sh mul endal. Me kõik Sakus mõtleme oma igapäevaotsuseid tehes ettevõtte üldise strateegia raames. Ja see pole pelgalt sõnakõlks, vaid on selgelt mõõdetav. Meil Sakus on programm Ideepank, kus iga töötaja saab teha ettepaneku mõnes töölõigus ressursisäästu saavutamiseks. Ning kui see ettepanek ellu viiakse, siis saab see töötaja ka säästetud summalt reaalset rahalist preemiat.
Marite: Olen Jaaniga väga nõus. Kuigi oleme tõesti juba aastast 2017 kõiki meie jaoks olulisi jätkusuutlikkuse aspekte jälginud, oleme me aasta-aastalt läinud täpsemaks ja detailsemaks igas valdkonnas. Parendus- ja arendusvõimalusi, kuidas olla senisest veelgi kuluefektiivsemad, resursisäästlikumad, jätkusuutlikumad jne, otsime me järjepidevalt nii kohalikul tasandil kui ka koos Grupiga ühiselt. Näiteks vahetame me omavahel järjepidevalt parimaid praktikaid üle maailma erinevate pruulikodade vahel.
Mis olid 2022. aastal suurimad projektid/edulood jätkusuutlikkuse vallas?
Jaan: Nii nagu kogu Eestis, siis 2022 oli meie jaoks energia-aasta. Muidugi tegid ka Saku Õlletehasele peavalu kõrged energiahinnad, nii nagu kõigile – nii kodudes kui ettevõtetes. Eks nii nagu paljusid teisi ettevõtteid pani see ka meid mõtlema sellele, kuidas toota võimalikult palju vajalikust energiast ise. Meie jaoks üks suurim ja olulisim projekt, mis möödunud aastal selles osas ellu viidi, oli Saku Õlletehase katusele Eesti suurima tööstushoone katusele rajatud päikesejaam. Sobiliku ilma korral saame ainuüksi päikesest saadava energiaga toota kõik Saku Õlletehase pudeli- ja vaadijoogid ehk villida pudeli- ja vaadiliini tooted.
Marite: Täiendusena Jaanile – lisaks alustasime eelmisel aastal veel ühe energiatõhususe projektiga, mida kaasrahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Paigaldasime tehasesse seadme, millega saame kokku koguda käärimisel tekkiv süsihappegaas ja suunata see ringmajanduse põhimõtteid järgides uuesti tootmisse. Süsihappegaasi kokku kogumise ja taaskasutamise süsteem võimaldab meil toota ca 65% vajaminevast CO2-st. Niisamuti parandasime ka oma energiaalast varustuskindlust läbi vedelgaasi lahenduse, mis annab võimaluse väliste tõrgete korral tootmises täisvõimsusel tööd jätkata.
Lisaks roheprojektidele panustab Saku väga palju ressursse ka inimestesse – nii oma töötajatesse kui ka kogukonda. Kuidas/mis moodi täpsemalt?
Jaan: Samavõrra oluline kui keskkonnahoid on meile panus inimestesse – nii oma töötajatesse kui ka kohalikku kogukonda ja ühiskonda laiemalt. Suure tööstusettevõttena ja tööandjana on meie kohustus vastutada oma töötajate heaolu ja tervise eest – igaüks meie ca 300 töötajast peab töölt koju minema sama tervena kui ta tööle tuli. Kuid mitte ainult tööohutus ei ole meile tähtis – ka töötajate areng ja üldine heaolu on meie prioriteedid.
Kuid mitte ainult meie töötajatest – tõsi, kes on küll võtmetähtsusega – ei sõltu meie edu. Meie jaoks on väga oluline ka pidev ja tulemuslik koostöö kohaliku kogukonnaga. Oleme aastaid toetanud nii sporti, kultuuri, heategevust, vabatahtlikku tegevust jpm. Lisaks oleme lahjade alkohoolsete jookide tootjana võtnud endale kohustuseks propageerida vastutustundlikku alkoholitarbimist ja võidelda alkoholi kuritarvitamisega, seda nii Eestis kui kontserni tasandil rahvusvaheliste tootjate ja huviorganisatsioonidega ühiselt. Kuna Saku tooted on igale Eesti inimesele teada ja tuntud, siis peame pakkuma oma töötajatele meeldivat ja hoolivat töökeskkonda ning oma koostööpartneritele, klientidele ja tarbijatele kindlustunnet, et hinge ja hoolega valmistatud jooke on tehtud ka parimal võimalikul viisil, ümbritsevat keskkonda hoides ja väärtustades ning ka kogukondadesse panustades.
Kas ja kuidas tänapäeval koostööpartnerid ja kliendid mõistavad seda, kui neile rääkida kestlikkusest? Kuidas on see võrreldes 6 aasta taguse ajaga muutunud?
Jaan: Sellel on tegelikult kaks poolt. Üheltpoolt oleme meie ise siin nõudlikud, oleme ju oma ESG-programmis seadnud väga konkreetsed ootused ja nõudmised ka oma koostööpartneritele, et saavutada üks „Koos nulli suunas ja edasi“ lõppeesmärkidest ehk nullheitmed kogu väärtusahelas. Lihtsamini öeldes lähtume kogu oma tegevuses eesmärgist, et kogu Saku Õlletehase toote jalajälg põllust poeletini oleks aastaks 2040 ümmargune null.
Teine pool on see, kuidas meie suunas vaadatakse. Saku Õlletehas on ilmselt üks esimesi suuri tööstusettevõtteid Eestis, kes tänu emafirma sellealasele fookusele võttis kestlikkuse teema väga selgelt fookusesse. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et veel viis aastat tagasi oli kestlikkusega tegelemine pigem meie "oma lõbu", vähemalt Eesti-siseselt. Jah, eksporditurgudel eriti Lääne-Euroopas on kuulumine Carlsbergi kontserni ja kestlikkuse tegevusprogramm olnud täiendavaks kvaliteedimärgiks. Aga Eestis oli see küll algusaastatel pigem nice-to-have.
Kuid tänaseks on see selgelt muutunud. Kindlasti on oma osa siin ka pideval kommunikatsioonil ning sellel, et meile omistati juba 2021. aastal Vastutustundliku Ettevõtte kuldmärgis. Ilma kahtluseta on see lisa kvaliteedimärk ja annab tunnustust sellele, et me ei ole pelgalt osa suurest globaalsest kontsernist, mis "kuskil midagi teeb", vaid et me siinsamas Eestis järgime neid eesmärke ja astume konkreetseid samme nende saavutamiseks. Muidugi on ka üha enam koostööpartneritest ettevõtteid kestlikkuse valdkonda väärtustamas ja siis nähakse ka neid, kes selles vallas esirinnas.
Kui rääkida meie klientidest, siis ega neilegi jätkusuutlikkus võõras teema ei ole. Selles osas mõtleme ja tegutseme me ühes suunas. Nii nagu meie panevad ka paljud meie kliendid oma igapäevategevustes sellele palju rõhku, et olla keskkonnasõbralik ja vastutustundlik.
Kas jätkusuutlikkus on oluline ka näiteks uutele töötajatele? Kas see on miski, mis inimest näiteks teie juurde tööle tulema kutsub?
Jaan: Arvan, et tänapäeval on jätkusuutlikkusest saanud ettevõtete jaoks hügieenifaktor ja see on nähtavalt oluline just nooremale töötajaskonnale. Panus keskkonda on vajalik ja enam ilma selleta ei saa. Kahtlemata on inimeste suhtumine muutunud. Oma kogemuse pealt võin öelda, et kui varasemalt suhtuti valdavalt nii ettevõtete kui ka partnerite tasandil sellesse eeskätt kui rohepesusse, siis nüüd ainult mulli ajamisest ei piisa. Inimesed, olgu selleks uus töötaja, ajakirjanik või koostööpartner, ootavad selget infot ja andmeid, mida teie ettevõte päriselt ära on teinud ja tulevikus teha plaanib selleks, et olla ressursisäästlikum, hoolivam jne.
Marite: Näen seda konkreetselt ka oma vastutusvaldkonnas ehk tootmises. Saku on aastaid teinud koostööd ülikoolidega pakkumaks toidutehnoloogidele praktikat. Üheltpoolt tehes seda missioonitundest, et valdkonna kvaliteetse hariduse jätkumisele oma panust anda, aga ka selle mõttega, et aasta-paar hiljem uusi ja säravsilmseid noori Sakku tööle saada. Ning viimastel aastatel on praktikantidel selge huvi selle vastu, mida teeme oma jalajälje vähendamiseks ning milline on Saku Õlletehase kestlikkuse strateegia.
Mis Saku suurem eesmärk kestlikkuse vallas on? Kuhu välja jõuda soovitakse?
Jaan: Eesmärgid on nii Sakus kui Carlsberg Grupil tervikuna ambitsioonikad – meie eesmärgiks on saavutada kogu oma väärtusahelas süsinikneutraalsus aastaks 2040.
Marite: Oluline on siinkohal märkida, et see eesmärk ei seisne nö lihtsalt jalajälje korvamisega (inglise keeles offset) kuskil mujal, á la tossutame edasi ja siis istutame selle vastu kuskil natukene metsa vm. Meil on ikkagi reaalsed enda ja oma koostööpartnerite tegevuste jalajäljele suunatud eesmärgid. Need on ambitsioonikad, aga usume, et need on täidetavad.
Kui kallis on olla jätkusuutlik? Kui paned kulud-tulud neist tegevustest Excelisse, kumb number suurem on?
Marite: Eks muidugi kaasneb selliste tegevuste ja investeeringutega kulu. Aga täna on juba reegel, et näiteks energiatõhususe investeeringud tasuvad end ära juba pigem varem kui hiljem. Kasvõi näiteks meie CO2 kokkukogumise süsteem - investeering sellesse koos KIKiga oli 1,2 miljonit eurot, sh meie omaosalus 730 000. Mis on meie vaatest muidugi üsna märkimisväärne kulu. Aga samas selle läbi me hoiame kokku juba alates esimesest päevast, kuna suudame tootmises vajalikku süsihappegaasi kahe kolmandiku osas ise toota ja ei pea seda väljast sisse ostma. Arvestuslikult teenime me selle investeeringu tagasi juba mõne aastaga.
Jaan: Otse loomulikult äriettevõttena teeme oma investeeringuotsuseid lähtuvalt tasuvusest. Kuid selle tasuvuse arvutamisel on üheks kaalukohaks selgelt ka keskkonnamõju, mis tuleneb meie „Koos nulli suunas ja edasi“ eesmärkidest. Ja seda üksikisiku tasandile tuues - Saku jookide tarbija ootab meilt, et me neid samme astuksime. Pisut lihtsustatult öeldes on ju kaks valikut. Kas võtta poeletilt 30 senti odavam õlu, mille pruulimisel lükatakse ahju tossavat kivisütt ja kogu ümbruskond on kaetud musta tolmuga; või Saku Originaal, mille puhul ma tean, et pruulikoda hoolib ümbritsevast keskkonnast ja sellesama joogi keskkonnajalajäljest – usun, et lõviosa inimestest valib ikkagi selle "puhta" õlle.
Artiklid