- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,21%38 320,76
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,21%38 320,76
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- ST
Tööstuslik energiasalvesti – kokkuhoid või hoopis tulu?
Oleme kõik märganud, et elektriturg muutub üha enam ettearvamatuks. Hinnatipud, võrgutasude tõus ja elektrikatkestused on saanud igapäevase äririski ja mitte ainult erakordsete ilmastikunähtuste osaks. Eesti ettevõtted, kes otsustavad täna investeerida energiasalvestusse, ei räägi enam pelgalt kulude kokkuhoiust, vaid äristrateegiast, paindlikkusest ja uuest sissetulekuallikast.
Kui rääkida energiasalvestist, mõeldakse kohe millegi suure ja kalli peale. See on midagi, mis võib-olla tasub ära kunagi, aga mitte täna. Kui varem peeti salvestustehnoloogiat kalliks ja eksperimentaalseks, siis tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud. Energiasalvestid on jõudnud massiturule, nende tasuvusaeg on lühenenud ja pakutavad võimalused on saanud osaks arenevast energiaturust.
Energiasalvestid lahendavad juba täna ettevõtete reaalseid probleeme
Kui olete ettevõtte juht ja vaatate igakuist elektriarvet, siis teate, et ebastabiilsed hinnad on muutunud uueks normaalsuseks. Eriti karmiks läheb asi talvel, kui tiputarbimine surub hinna lakke. Näiteks 2023. aasta lõpus ulatus hind tiputundidel Põhjamaade börsil üle 400 €/MWh. Kui ettevõtte tootmismaht on stabiilne, aga elektri hind käitub nagu krüptovaluuta, on aeg mängureeglid ümber kirjutada.
Tööstuslik salvesti võimaldab elektrit salvestada siis, kui see on odav – öösiti, nädalavahetustel või oma päikesepargi tipuajal –, ja kasutada seda n-ö kallil ajal. Plastitootja Harjumaalt, kellel on 400 kW päikesepark ja 1 MWh salvesti, suutis esimese poole aasta jooksul vähendada elektrikulusid ja teenida seejuures 32 000 eurot. Nad ei vähendanud ainult arveid – nad hakkasid turul kaasa rääkima.
Mõelge, kui teie tootmises olevad külmutusseadmed, keevitusliinid või CNC-pingid vajavad suuremat võimsust. Kui kogu teie tegevus toimub tavapärasel tööajal, siis olete kogu aeg börsist sõltuvuses. Akusalvesti tähendab aga, et te ei pea enam iga tunni hinnamuutusega kaasa minema – te saate seda juhtida.
Elektrikatkestus ei pea enam kulukas olema
Tootmisseisak ei tähenda töötajate pausile saatmist, riknenud toorainet, raisatud aega, ebaefektiivset logistikat või seadmete rikkeid. Toidutööstuses võib elektrikatkestus tähendada lisaks kauba mahakandmist, ravimitootmises kvaliteedistandardite rikkumist, andmekeskustes klientide usalduse kaotust.
Tööstuslik salvesti töötab varutoiteallikana, mis võtab koormuse üle kohe, kui pinge võrgus kõigub või ühendus katkeb. Mitte minutitega, vaid millisekunditega. Ja see pole enam luksus, vaid nõue. Eriti kui teie ettevõte sõltub protsessidest, mis ei tohi katkeda. Majandusministeeriumi seisukoht on selge: salvestid on Eesti energiajulgeoleku uus tugisammas.
Kui näiteks teie ettevõttel on täpsed tarnetähtajad või olete osa rahvusvahelisest tarneahelast, siis ei saa te endale katkestusi lubada. Akusalvesti on kindlustus, mis tasub end ära kohe, kui esimene tegelik katkestus teie jaoks ära jääb.
Päikesepark üksi ei ole enam piisav
Viimastel aastatel on mitmed ettevõtted investeerinud oma päikeseparki, lootuses vähendada sõltuvust börsielektrist ja võita energiasõltumatust. Kuid praktika näitab, et ilma salvestusvõimekuseta jääb päikeseenergia kasutamine piiratuks – tipuajal tekkiv ületootmine vajab suunamist või salvestamist. Salvestite lisamine olemasolevatele päikeseparkidele võimaldab toota energiat siis, kui päike paistab, ja tarbida seda siis, kui elektri hind on kõrge. See ei ole ainult tehniline täiendus – see on võime muuta kulu elektri eest strateegiliseks varaks.
Salvesti roll sagedusturul: ettevõtte uus tuluallikas
Lisaks tarbimise optimeerimisele avaneb salvesti omanikule veel üks võimalus – sagedusturg. Elektrivõrgu stabiilsuse hoidmiseks on vaja osalejaid, kes suudavad reageerida sekunditega, pakkudes sagedusreservi. Selles turusegmendis osalemine toob kaasa reaalse ja arvestatava tulu.
Ampere Plus OÜ on olnud nende lahenduste juurutamise eestvedaja Eestis, aidates ettevõtetel mitte ainult tehniliselt liituda, vaid ka turutingimusi maksimaalselt enda kasuks tööle panna. Korrektselt optimeeritud ja aktiivne salvesti sagedusturul võib oma investeeringu tagasi teenida juba ühe aastaga– see on võimalus, mis veel mõni aasta tagasi oleks tundunud ebareaalne.
Tavapäraselt on investeeringu keskmine tasuvusaeg umbes neli aastat, mis on võrreldav kiiresti tasuva tööstusinvesteeringuga.
Investeering, mis tasub end kiiresti ära
Tööstusliku energiasalvesti maksumus jääb täna, olenevalt võimsusest ja tehnoloogilisest lahendusest, 50 000 kuni 250 000 euro piiresse. Esmapilgul võib see tunduda märkimisväärse investeeringuna, kuid kui vaadata tasuvusarvutusi ja tulu, muutub pilt märksa atraktiivsemaks.
Hetkel kuum
Tänase muutliku elektrihinna tingimustes võimaldab energiasalvesti vähendada ettevõtte energiakulu märgatavalt juba esimesel kasutusaastal. Tavapäraselt on investeeringu keskmine tasuvusaeg umbes 4 aastat, mis on võrreldav kiiresti tasuva tööstusinvesteeringuga.
Kui ettevõte kasutab EISi toetust, mis katab kuni 70% investeeringust, lüheneb tasuvusaeg kuni 2 aastani. Toetusega ei vähene mitte ainult omafinantseeringu vajadus, vaid paraneb ka projekti rahavoog ja ettevõtte energiabilansi stabiilsus juba alates süsteemi käivitamisest.
Lisaks avab energiasalvesti võimaluse osaleda sagedusturul, kus pakutakse võrgu tasakaalustamiseks kiiret reageerimisvõimet. Kui süsteem on õigesti seadistatud ja juhitud, võib sagedusturul osalemise tulu viia kogu investeeringu tasuvuse ühe aastani.
Veel hiljuti domineerisid seadmete turul valdavalt Hiina tootjad, kuid viimase aasta jooksul on paljud Euroopa tootjad oma hindasid korrigeerinud ja muutunud seeläbi konkurentsivõimeliseks ka Eesti turul. Ampere Plus OÜ tooteportfell pakub mõlemat: nii Euroopa kui ka Hiina päritolu seadmeid, võimaldades ettevõtetel valida kvaliteedi, garantii ja investeeringu tasuvusaja vahel vastavalt oma strateegilistele eelistustele.
Tähtis on, et lahendus oleks mitte ainult sobiv täna, vaid ka paindlik tulevikus. Sagedusturul osalemine, süsteemi laiendatavus ja hooldusvõimalused mängivad siin olulist rolli.
Energiakulu ja äririski juhtimine on strateegiline otsus
Euroopa energiapoliitika suund on üheselt selge: 2030. aastaks peavad kohalikud hajutatud energiasüsteemid olema energiavõrgus kesksel kohal. Saksamaa, Holland ja Austria investeerivad juba täna ulatuslikult energiasalvestitesse. Eesti ettevõtted, kes soovivad säilitada eksporditurgudel konkurentsivõimet ja tugevdada oma sõltumatust, peavad liikuma samas suunas. See ei ole enam küsimus „kas“, vaid „millal“.
Energiasalvesti kasutuselevõtt ei ole enam ainult tehnoloogiline uuendus – see on teadlik otsus, kuidas juhtida oma ettevõtte kulusid, maandada riske ja leida uusi tuluallikaid. Salvesti võimaldab ettevõttel võtta kontrolli oma energiakasutuse ja elektrikulude üle ajal, mil hinnakõikumine ja varustuskindluse risk on muutunud ärikeskkonna lahutamatuks osaks.
Need ettevõtted, kes investeerivad täna, loovad endale konkurentsieelise nii kulude juhtimises kui ka võimes kohaneda energiaturu muutustega. Need, kes viivitavad, peavad lähitulevikus leppima kõrgemate hindade ja väiksema paindlikkusega.
Küsimus ei ole enam selles, kas energiasalvesti tasub ära. Küsimus on selles, kui kiiresti ja millise strateegiaga teie ettevõte suudab sellest kasu lõigata.
Kui tunnete huvi energiasalvestuse vastu, on Ampere Plusi kogenud spetsialistid ühe telefonikõne kaugusel, et teie ettevõttele leida parim lahendus.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele