• OMX Baltic−0,25%309,6
  • OMX Riga0,04%898
  • OMX Tallinn−0,25%2 097,67
  • OMX Vilnius−0,12%1 440,8
  • S&P 500−0,67%7 353,61
  • DOW 30−0,65%49 363,88
  • Nasdaq −0,84%25 870,71
  • FTSE 1000,07%10 330,55
  • Nikkei 225−1,59%59 585,05
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%82,58
  • OMX Baltic−0,25%309,6
  • OMX Riga0,04%898
  • OMX Tallinn−0,25%2 097,67
  • OMX Vilnius−0,12%1 440,8
  • S&P 500−0,67%7 353,61
  • DOW 30−0,65%49 363,88
  • Nasdaq −0,84%25 870,71
  • FTSE 1000,07%10 330,55
  • Nikkei 225−1,59%59 585,05
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%82,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valitsus surub kriisist väljumiseks mõeldud innovatsioonimiljoneid betooniks

Eesti riik kavatseb valada Euroopa Liidu digi- ja rohepöörde suurte reformide miljardist eurost suure osa betooni, kulutades raha Tallinna suurhaigla ehitusele.
Tallinna suurhaigla on plaanis Euroopa reformirahade toel püstitada Lasnamäele. Sinna liidetakse praegused Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglad.
  • Tallinna suurhaigla on plaanis Euroopa reformirahade toel püstitada Lasnamäele. Sinna liidetakse praegused Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglad.
  • Foto: Andras Kralla
“See näib nagu vargus Eesti tuleviku arvelt,” ütleb Eesti Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu, selgitades, et miljard tuleks reeglite järgi kulutada hoopis seesugustele projektidele, mis toovad tulevikus tagasi kolm, viis või kümme miljardit eurot. Euroopa Liidu jagatav taasteraha on tõepoolest mõeldud majanduse ümbersuunamiseks, tugevdamiseks ja taaskäivitamiseks pärast kriisi ning üle poole meile saabuvast miljardist peab minema rohe- ja digipöördesse. Kuigi Eesti kulutuste kavas jagub ka rohelisi ja digiprojekte, kulub 380 miljonit eurot just Tallinna haigla ehitamiseks. See on üks Keskerakonna valimislubadustest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele