- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas tüüpprojektist sai energiasäästlik kodu
Kümmekond aastat elamist 1990ndate lõpul ehitatud elektriküttega majas oli kokandusportaali Nami-Nami looja ja eestvedaja Pille Petersoo ning Kristjan Kalda jaoks piisav, et otsida võimalusi maja soojustada ning küttesüsteemi uuendada.
Maja Viimsis ostis Kristjan Kalda 1998. aastal arendaja käest, nii et tegu polnud enda tarbeks ehitatud majaga ning kõiki ehitusnõudeid oli järgitud parasjagu nii palju, et normatiivid oleks täpselt täidetud. “Talvel oli siin näha, kuidas seinad lasevad sooja lõbusalt läbi, räästad kõik tilkusid,” tuletab oma kodu aias varasemaid talvi meelde Pille Petersoo. Peale soojustusprobleemide oli majal veel vigu, kirjutab 6. aprillil ilmuv Äripäeva erileht Oma Maja.
Petersoo mainib näiteks elektriradiaatorite tõttu kõrgeid küttearveid ja jala all külmana tunduvat laminaatparketti, mis eriti väikeste lastega peres ebamugavust tekitab. Samuti häiris maja sisetrepp, mis jäi ülemisel korrusel tehtud planeeringumuudatuste tõttu liiga kitsaks. Nii et kui 2006. aastal vahetasid nad selle trepi välja ja põrandasse seetõttu 10 cm suurune auk tekkis, otsustasid nad, et teevad ühtlasi kogu remondi ära.
Mis on mis
Õhksoojuspump pumpab külma soojaks
Kütteseade, mis on võimeline külmast välisõhust pumpama siseruumidesse soojust. Mida parem on õhksoojuspump, seda külmemast välisõhust ta soojuse kinni püüab ja seda vähem seejuures elektrit tarbib.
Paremad küttemudelid pumpavad soojust ka siis, kui õues on külma –25 °C.Jahutamisel pumbatakse soojusenergiat siseruumist väliskeskkonda ja kütmisel väliskeskkonnast siseruumi.
Soojusenergia pumpamiseks kasutatakse kompressorit ning kahte kalorifeeri, millest ühte nimetatakse aurustiks ja teist kondensaatoriks. Soojust transporditakse spetsiaalse külmaainega, mis on võimeline soojust siduma ka väga pakaselisel talveajal.
Lihtsustatult ammutatakse ümbritsevast keskkonnast ventilaatori ja aurusti abil madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks. Seadme välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel tõuseb temperatuur nii palju, et see on sobilik ruumide kütmiseks. Edasi suunatakse soojus seadme siseossa, kus seade loovutab soojuse ruumidesse.
Soojuspumbaga jahutamisel pannakse protsess tööle vastupidises suunas: soojus viiakse ruumist väliskeskkonda ja kosutav jahedus puhutakse tuppa.
Allikas: ABC Kliima
Puitpõrand mõnusam
Remondi käigus vahetati laminaatparkett puitpõranda vastu. “See küll otseselt sooja juurde ei anna, aga tunnetuslikult kindlasti,” räägib Petersoo, “pealegi, kui siin hommikul väiksed lapsed pidžaamasid vahetades ringi jooksevad, on ka neil parem puitpõrandal paljajalu olla.” Lisaks said laes vahetatud kõik pirnid LED-lampide vastu.
Küttearvete poolest olulisemana said soojustatud seinad ja teisel korrusel katusealused. Katuseakende juures on varasemaga võrreldes seinaosa tunduvalt paksem, kuigi otseselt muidugi seda mitteteadja ei märka. Et elektriküte on suur raharöövel, paigaldati majja ka õhksoojuspump, mille toaseade asub elutoas kamina lähedal ning väline seade katusel korstna küljes.
“Ega see pumbakast pole küll mingi ilus asi, aga ta ei häiri ka,” vaatab Petersoo elutoas lae alla ja lisab, et häält teeb ta siis, kui töötab, kuid ka see pole midagi hullu. “Pigem on kuulda selle korstnal asuva pumba töötamist. See on lastetubade lähedal ja teeb teatud müra küll. Siin Viimsi vaikses ümbruses paneme seda tähele, linnas ehk niimoodi ei märkaks,” mõtiskleb ta.
Õhksoojuspump kütab ja jahutab
Kasud masinast on kindlasti olnud suuremad kui kuuldav ja visuaalne müra. Petersoo mainib, et suvel toimib see ju ka konditsioneerina ja leevendab toas palavust. Peale selle on nähtavalt kahanenud ka elektriarved. Petersoo sõnul jälgisid nad just paaril esimesel aastal kindlatel talvekuudel elektrile kulunud summasid.
Elektriküte on neil talviti toeks sisse lülitatud, sest maja on suur ja kui temperatuur alla –15 langeb, on vaja nagunii lisakütet. Petersoo vaatab majas ringi ja tuletab meelde, kus varem radiaatorid olid – pärast remonti jäid elektriradiaatorid vaid söögitoa akna alla ning ülemise korruse tubadesse. Üks pump suudab maja piisavalt soojaks kütta, avatud ruumist tõuseb soe niikuinii trepiavausest ka teisele korrusele.
Kas säästmiseks oleks olnud ka teisi võimalusi, selles Pille Petersoo kahtleb. Näiteks gaasiküttesüsteemi vastu vahetamiseks olnuks tarvis teha kapitaalseid muudatusi ning see poleks end rahaliselt ära tasunud. “Kui nullist endale ise maja ehitaks, siis teeks küll palju teisiti, kasutaks madalenergialahendusi, aga 90ndate lõpu tüüpmaja projekti kohta tegime nii palju kui andis teha,” ütleb Petersoo ja lisab, et köögi teeks ta samuti uues kodus palju suurema.
Hind
1200
eurost algavad tavamajapidamisse sobivate õhksoojuspumpade hinnad koos paigaldusega.
Kommentaar
Hetkel kuum
Uuemad õhksoojuspumbad kütavad ka talvel
Tanel Mekk, KSV Ekspert OÜ
Üldjuhul sobivad õhksoojuspumbad pigem lisakütteks, mugavuse lisamiseks, kuid tänapäeva soojuspumbad võimaldavad kütta ka juba väga madalatel välistemperatuuridel, seega sobivad väiksematesse ruumidesse ka aasta ringi kasutamiseks. Õhksoojuspumbad sobivad igasugustesse ruumidesse ja hoonetesse, kuid alati tuleb lähtuda konkreetsetest vajadustest ja tingimustest.
Õhksoojuspumbaga saab kütta kuni –25kraadise välistemperatuurini, kuid tuleb arvestada, et sellisel juhul on seadme kasutegurinäitajad juba suhteliselt madalad, seega on soovitav kasutada lisakütteallikaid. Hinnavahemik kõigub koos paigaldusega kliendile kätte vahemikus 1200–1600 eurot.
Nutivõimalused head juba kõigil seadmetel
Priit Pärn, ABC Kliima juhataja
Õhksoojuspumpa võib kasutada nii põhiküttena kui ka toetava küttena. See on inimese jaoks otsustamise koht, kumba viisi ta soovib kasutada. Meil on paigaldatud õhksoojuspumbad mitme tuhande ruutmeetri suurustesse kontori- ja laohoonetesse, kus sisuliselt muud kütet ei olegi.
Töökindlus talvel sõltub mudelist, mille valik on lai. Siin annab ka kergelt eksida. Kui vilets mudel valida, mis pole talvel töötamiseks mõeldud, siis see talvel ei tööta ka. Missuguseid parameetreid täpselt jälgida, sõltub tootjatest. Ühest reeglit ei ole, inimene peab kätte võtma, erinevad firmad läbi helistama ja endale asja selgeks tegema.
Seadmel, mis isegi –30 kraadi juures toa soojaks kütab, on isegi elektrijuhtmed teistsugused, mis vastavad teistsugustele normidele. Tavalised juhtmed muutuvad külmaga rabedaks, aga need ei muutu. Talvekindel mudel ei jäätu, sealt valgub lumi ise maha või on suunatud õhuvool selliselt, et see seadmelt lund maha puhuks, pinnakate ja põhjad on galvaniseeritud ning kasutatakse spetsiaalset raudkaablit, mis kannatab nii jääd kui ka mehaanilist vigastust.
Põhjamaades on sellised seadmed väga levinud, ilmselt võib neid kokku lugeda sadades tuhandetes seadmetes. Eestis müüakse aastas umbes 10 000 õhksoojuspumpa, millega tõesti kütta saab, ja teine 10 000, mille töökindlus on nii ja naa.
Tavalisemate mudelite hinnad jäävad vahemikku 1350–1800 eurot. Neil on palju erisusi, mis võtaks külma ilmaga võimalikult vähe elektrit ja peaks kaua vastu. Samas on veel palju lisasid, mis võivad hinda mõjutada.
Näiteks pannakse peale wifiseadmed, õhupuhastuseks plasmafiltreid, mõni seade võtab välisõhust niiskust ja reguleerib seda siseõhku. Nutivõimalused on head juba üldiselt kõigil seadmetel, ühilduvad AirPatroliga, nutitelefonidega. Seadmeid saab nii äpi kui ka tavatelefoni puhul SMSi teel juhtida.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
2
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
4
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele